chernobyl

Ameeriklased ehitaksid Eestisse tuumajaama

Janno Riispapp reporter

11. november 2019, 0:01 4 min lugemist

• GE Hitachi ja Fermi Energia tegutsevad Eestisse tuumajaama rajamise nimel.
• Eestile sobilik reaktor maksab miljard dollarit, suurema hind oleks kümnekordne.
• Maa-alune reaktor oleks betoonkaane all kaitstud rünnakute ja välismõjude eest.

Ameerika Ühendriikide energiahiiu GE Hitachi tuumajaama projektide asepresidendi Jon Balli sõnul võiks Eestisse ehitada umbes miljard dollarit (üle 900 miljoni euro) maksva väikese moodulreaktori, mis on kulutasuvuse poolest konkurentsivõimeline maagaasi ja taastuvenergiaga. Koostöös Fermi Energiaga uuritakse reaktori võimalikku paigutamist Eestisse, Balli kinnitusel oleks see nii ohutu, et ta paneks ühe sellise endale piltlikult öeldes tagahoovi.

Tellijale

Kas olete näinud HBO miniseriaali «Tšornobõl»?

Mul pole kahjuks olnud võimalust seda sarja näha.

Paljudele eestlastele seostub tuumaelektrijaamaga just Tšornobõli katastroof. Kuidas veenda inimesi, et see on täiesti ohutu?

Tuginedes oma teadmistele Tšornobõli õnnetusest ja Ameerika Ühendriikide keevveereaktori tehnoloogiatest, võin öelda, et säärast õnnetust BWRX-300 tüüpi reaktoriga lihtsalt ei saa juhtuda.

Mis on halvim, mis võiks sellise reaktoriga juhtuda?

Meie insenerid on näinud tohutult vaeva, et ennetada ja vältida kõikvõimalikke halvimaid stsenaariumeid. Näiteks kergveereaktoris oleks jahutuskao avarii märkimisväärne õnnetus. Sel juhul põhjustab tuumkütuse radioaktiivse lagunemise soojus reaktorisüdamiku sulamise. Selle reaktoriga pole see võimalik.

Lisaks võivad endast ohtu kujutada füüsilised rünnakud. GE Hitachi väike moodulreaktor ehitatakse maa alla, mistõttu on see väga ohutu ja vastupidav välistele ohtudele.

Seega ei peaks muretsema väliste ohtude ega rünnakute pärast?

Täpselt. Maa-alune reaktor oleks betoonkaane all kaitstud rünnakute ja välismõjude eest.

Suured reaktorid võivad maksta 8–10 miljardit dollarit või isegi rohkem. See reaktor maksab umbes miljard dollarit või veidi vähem.

Väikese moodulreaktori projekteeritud võimsus on 300 megavatti. Miks ei ehitaks te Eestisse suuremat ning millised on väiksema reaktori eelised?

Peamine põhjus on majanduslik: suured reaktorid võivad maksta 8–10 miljardit dollarit (7,3–9,1 miljardit eurot) või isegi rohkem. See reaktor maksab umbes miljard dollarit või veidi vähem.

Teine eelis on see, et väikesed reaktorid on väga lihtsad, vastupidavad ja usaldusväärsed. Neid võib ehitada asustuste lähedale – olgu selleks linn, andmekeskus või sõjaväelinnak –, mis vajavad väga töökindlat elektriühendust. See on võimalik tänu nende väiksusele ja loomulikule turvalisusele.

Seega oleksite nõus, kui üks selline asuks teil piltlikult öeldes tagahoovis?

Absoluutselt. Õigupoolest asub GE Hitachi peakontor Põhja-Carolinas Wilmingtonis. Üks meie arendatud ja ehitatud keevveereaktoritest on umbes 20 miili (32 kilomeetri) kaugusel elanikkonnast ja minu kodust.

Kui BWRX-300 tüüpi reaktor oleks minu tagahoovis, tunneksin end sada protsenti kindlalt.

Kui konkurentsivõimeline on tuumaenergia võrreldes fossiilkütustel põhineva elektritootmisega?

Tuumaenergia on puhas energiaallikas ning me usume, et koos tuule- ja päikeseenergiaga mängib see olulist rolli Euroopa ja maailma süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisel. Nii et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja kõiki kolme energiaallikat.

Tuumaenergiat on tarvis, kuna see toodab energiat ööpäev läbi. See tagab baaskoormuse, on väga kõrge kasutusteguriga – 95 protsenti, kohati enamgi. Samal ajal täidab see kõiki rohelise energia eesmärke.

Kas väikese moodulreaktori rajamine siia regiooni on eesmärk, mis võiks aidata laieneda ka mujale?

Meie jaoks on kogu Euroopa turg paljulubav. Tunnustame Fermi Energiat ja Eestit, et mõeldakse tuleviku energiavajaduse katmisele ja kliimaeesmärkidele. Usume, et tuumaenergia mängib pikas perspektiivis energiaallikate mitmekesistamisel olulist rolli.

Kuid mitte ainult Euroopas – näeme suurt huvi Kanadas, Ühendriikides, Kagu-Aasias. Paljud piirkonnad üle maailma näevad tuumaenergias võimalust saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärke.

Millal võiks esimene reaktor tööle hakata, kui praegu alustada võimaliku asukoha otsimist ning planeerimis- ja ehitustöid?

Arendaja [Fermi Energia] ülesanne on otsida, leida ja määrata võimalikud asukohad. Ma ei saa öelda, kui kaua võiks see Eestis aega võtta.

Võin öelda, et otsime võimalusi Ühendriikides ja Kanadas ning eeldame, et meil on esimene töötav väike moodulreaktor aastal 2027.

Olemasolevatest reaktoritest palju säästlikum

GE Hitachi ja Fermi Energia allkirjastasid leppe, mille eesmärk on analüüsida Eestisse väikese moodulreaktori rajamise majanduslikku teostatavust ja asukohavalikut ning hinnata siinset regulatiivset raamistikku.

«Keevveereaktorid on Põhjala riikides aastakümneid ohutult, töökindlalt ja ökonoomselt töötanud, olles seejuures olulised suuremahulised süsinikheiteta energia allikad. BWRX-300 reaktor muudab selle tehnoloogia 21. sajandi avatud elektriturul konkurentsivõimeliseks ja teostatavaks investeeringuks,» rääkis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.

Tänu tehnilisele lihtsustusele hindab GE Hitachi, et BWRX-300 nõuab 60 protsenti vähem kapitalikulu megavatt-võimsuse kohta kui teised väikesed moodulreaktorid või olemasolevad suured tuumareaktorid.

BWRX-300 toodetava elektri hind oleks konkurentsivõimeline näiteks Ameerika Ühendriikides maagaasist toodetud elektriga, millel puuduvad CO2-maksud.

GE Hitachi on 2007. aastal moodustatud tuumaenergeetika suurfirmade General Electric ja Hitachi ühisettevõte, mis on rajanud 70 keevveereaktorit üle maailma. GE disaini alusel on rajatud ka Rootsi Oskarshamni ja Forsmarki ning Soome Olkiluoto 1 ja 2 reaktorid.

Janno Riispapp

Kõige loogilisem asukoht Eestis võiks olla Ida-Virumaal. Kas praegustel, fossiilkütusel töötavate elektrijaamade töötajatel oleks võimalik tuumajaamas tööd leida?

Palju on ülekantavaid oskusi, mis on vajalikud mõlemas tootmises. Kindlasti läheb tarvis tuumainsenerile vajalikke oskusi, kuid koostöös Fermi Energiaga plaanime neid teadmisi Eestisse tuua.

Kui palju töökohti looks selline tuumajaam?

Kui tuumajaam juba töötab, siis eeldame, et umbes 75, kuna see on väike reaktor. Ehitamise ajal võib see tuua kohalikku majandusse sadu töökohti, samuti tuleb hooajalisi töökohti seoses reaktori teenindamisega, kui jaamas vahetatakse kütust või tehakse hooldustöid.

Eestis pole praegu kasutatud tuumkütuse ladustamiseks hoidlat. Mida tuleks selleks teha?

Leidub mitmeid ennast tõestanud lahendusi. Ühendriikides kasutatakse praegu kõrgtehnoloogilisi konteinereid, mis lõpuks lähevad lõppladustuspaika. Prantslased aga taaskasutavad tuumkütust. Tehnoloogia abil väheneb taaskasutatud tuumkütuse 300 000 aasta pikkune poolestusaeg korduvkasutusega 300-aastaseks. See on palju väiksem kogus jäätmeid, mida lõppladustuspaigas hoida.

Kui tuumajaam juba töötab, siis looks see umbes 75 töökohta. Ehitamise ajal võib see kohalikku majandusse tuua aga sadu töökohti.

Seega on tuumajääde korduvkasutatav või isegi taastuv energiaallikas.

Olen kuulnud, et seda nimetatakse peaaegu taastuvaks energiaallikaks, kuigi ametlikult seda terminit ei kasutata. Tegelikult kasutatakse kergveereaktoris tuumkütust vähesel määral ning sellisena polegi ta veel päris jääde.

Seda vähesel määral kasutatud tuumkütust võiks – juhul kui vastavad eeskirjad lubavad – taaskasutada, mis vähendaks ka pikaajaliselt ladustatavate tuumajäätmete hulka.

Fermi Energia kaalub ka teisi tehnoloogiaid, näiteks sulasoolareaktorit. Kumb tehnoloogia on parem?

Sulasoolareaktori põhiline eelis on, et see võimaldab väga kõrget töötemperatuuri, mis tuleb kasuks näiteks vesiniku tootmisel. Selle puudus on praegu see, et tehnoloogiat pole litsentseeritud.

Sulasoolareaktori puhul peab veel arendama komponente ja kütust, kuna see töötab söövitavamas keskkonnas.

Pikas perspektiivis näeme sellel tehnoloogial jumet 2030. aastate teises pooles või veel hiljem. Samal ajal töötab BWRX-300 tõestatud tehnoloogia ja kütusega, mida oleme kasutanud aastakümneid, kuid täiustanud seda ohutumaks ja säästlikumaks.

Fermi Energia

• Fermi Energia on asutanud tuumaenergia ja füüsika doktorikraadiga spetsialistid Mati Jeltsov, Kaspar Kööp, Henri Ormus ja Mait Müntel, Eesti Energia endine juht Sandor Liive ning Kalev Kallemets.
• Praeguseks on ettevõttesse kaasatud 2020. aasta jaanuaris avaldatava teostatavusanalüüsi tegemiseks 280 000 eurot.
• Lisaks GE Hitachile on sõlmitud koostöölepped Kanada ettevõtetega Moltex Energy ja Terrestrial Energy, mis arendavad sulasoolareaktoreid, ning Ameerika Ühendriikide ettevõttega NuScale, mis arendab surveveereaktorit.