bron
18.08.2018, 09:15
Kalli broneerimislepingu sõlminud naine sai vastu näppe. Korteri hind tõusis loetud minutid enne tehingu lõppu mitu tuhat eurot
Liisa Rebane
liisa.rebane@ekspressmeedia.ee
Korteri ostusoovi väljendamiseks ei pruugi ainuüksi broneeringust piisata, sest müüjad on asunud otsima võimalusi parema pakkumise ilmnemisel objekti edasi liigutamiseks.
Mõned nädalat tagasi soovis Tiiu (nimi muudetud - toim) osta korteri Gonsiori tänaval. Ta käis oma poja, Mihkli (nimi muudetud - toim) jutu järgi korterit vaatamas kahel korral ning oli sellest huvitatud, mistõttu sõlmis ta maakler Oliver Parraga CKE Kinnisvarast broneerimislepingu, mille tasuks oli 1000 eurot. Korteri müügihind oli broneerimise hetkel, kui Tiiu lepingule alla kirjutas, 95 000 eurot.
Pärast broneerimislepingu sõlmimist lepiti kokku notari aeg nädal aega hiljem kell 11 esmaspäeva ennelõunal. Broneerimislepingu tingimustes oli kirjas, et korteri müügitegevus lõpetatakse selle sõlmimisel.
Varjatud konksud
Mihkli sõnul ütles broneerimisleping aga seda, et kui broneerimislepingu kehtivuse ajal tuleb keegi kolmas osapool, kes tahab korterit ära osta, siis tagastatakse 1000 eurot kliendile.
Nii sai Mihkel 10 minutit enne müügilepingu sõlmimist notari juures emalt kõne, et tehing jääb sellise hinnaga ära, kuna omanikul oli tekkinud samal päeval veel teine ostja, kes oli korteri eest 6000 eurot suuremat summat pakkunud.
„Esialgu oli raske aru saada, kuidas selline olukord tekkida sai, sest broneerimislepingus oli sees punkt, et müügitegevus peatatakse. Aga seda selgelt ei tehtud, kuna tuli teine pakkumine,” rääkis Mihkel.
Mihkli sõnul soovis omanik lihtsalt rohkem raha saada, aga kummaline oli see, et see selgus alles notari juures, ainult minutid enne müügitehingu sõlmimist. „Selle taga võis olla see, et anda võimalikult vähe aega, et edasine tegevus otsustada. Valik oli selline, et sama hinna pakkumisel saab ema korteri osta, kuna ta oli esimene huviline,” sõnas Mihkel.
Kuigi Tiiu läks tehinguga lõpuni ja oli viimasel hetkel nõus 6000 eurot juurde maksma, siis Mihkel arvab, et see oli ebaõiglane. „Ta pandi selge valiku ette ja kuna ta oli korterit kaks korda vaatamas käinud ja sinna alla palju aega ning energiat pannud, siis oli tekkinud teatav kiindumus. Lisaks oli ta tulnud spetsiaalselt Soomest kohale tehingut sõlmima, kus ta osaliselt elab,” rääkis Mihkel.
Rikkumist pole
Korteri müüki vahendanud CKE Kinnisvara OÜ kinnisvaraekspert Oliver Parra sõnas, et nende poolset broneerimislepingu rikkumist ei toimunud, sest müügitegevus lõpetati pärast lepingu allkirjastamist. „Notari päeva hommikul teatas korteri omanik ja müüja, et keegi tema tuttav on teinud talle otse 6000 eurot suurema hinnapakkumise,” lisas Parra.
Ta täpsustas, et müüja ütles talle selgelt, et ei soovinud enam CKE Kinnisvara poole pöördunud Tiiule kokkulepitud hinnaga korterit müüa.
Ka Tarbijakaitseameti hinnangul ei anna broneerimisleping automaatselt ostueesõigust. „Erinevalt üldlevinud arvamusele ei taga broneerimisleping ostu eesõigust. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata,” rääkis Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
Seega on broneerimisleping Kalda sõnul müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte müüma teatud aja jooksul kinnisasja kolmandale isikule ja ostja väljendab broneerimistasu tasumisega oma ostusoovi. „Õiguse kinnisasjale annab kinnisasja omandamise eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale,” täpsustas Kalda.
„Sarnaselt sellega, et broneerimisleping ei taga ostu eesõigust, ei tekita see ka kohustust müüa kinnisasi esialgses müügikuulutuses toodud hinnaga,” sõnas Kalda. Ta lisas, et broneerimislepingus ei lepita kokku tingimusi, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima müügilepingut
Seega on juhul, kui ei lepita kokku olulistes müügilepingu tingimustes, sh hinnas, on müüjal võimalik hinda tõsta enne, kui reaalselt kinnisasja müügileping sõlmitakse. „Võlaõigusseaduse (VÕS) § 669 lõike 1 kohaselt ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Maakler vastutab käsundiandja, antud juhul müüja ees maaklerilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest, kuid mitte käsundiandja kohustuste täitmise eest kolmanda isiku ees ega vastupidi,” selgitas Kalda.
Siiski peab maakler Kalda sõnul oma tegevuses vältima vastuolu õigusaktidega, sealhulgas teavitama kinnisasja ostjat kõikidest temale teadaolevatest objekti puudutavatest asjaoludest.
Liigne huvi
Antud juhtumi puhul ei oleks tohtinud ostja aga liigset huvi üles näidata. „Ta tegi natuke valesti, et väljendas emotsionaalselt, kui väga talle antud korter meeldib ja võib-olla andis see mingi signaali,” viitas Mihkel ka oma ema poolsele valele strateegilisele lükkele. Seda, kas tegelikult oli samal hommikul teine ostja, Mihkel ei teadnud.
„Meie poolne viga oli see, et me ei lugenud broneerimislepingut hoolikalt ja ei uurinud, et miks selles pole näiteks leppetrahvi. Selline leping nagu minu emaga sõlmiti oli sisutühi ja ei garanteerinud midagi,” tõdes Mihke
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://kasulik.delfi.ee/archive/article.php?id=83382067