Bitcoin

GRAAFIK ⟩ Miljardiinvesteering bitcoini suurendab märkimisväärselt Tesla nn. ökoloogilist jalajälge

Tõnis Oja majandusajakirjanik

Kui Tesla teatas enam kui kuu aega tagasi, et on soetanud 1,5 miljardi dollari väärtuses bitcoine, kerkis küberraha hind märgatavalt. Kuid investeering on vastuolus Tesla senisele mainele keskkonnasäästliku autotööstuse loojana, sest kübervaluuta nn. kaevandamine kulutab väga palju elektrit, millest suurem osa toodetakse kivisöest.

Cambridge ülikooli arvutuste kohaselt kulutab bitcoinide kaevandamine 121,36 teravatt-tundi elektrit aastas ning juhul kui selle kübervaluuta hind ei lange märgatavalt, ei kahane ka kaevandamiseks kulutatav elektrienergia kulu. Pigem vastupidi, mida kõrgemale bitcoini hind kerkib, seda rohkem kulutatakse elektrit.

Bitcoini kaevandamisele kuluv elektrienergia on sama palju kui kulutab elektrit Argentiina ja vaid napilt vähem kui Norra. Suurbritannia saaks selle hulga elektriga köetud kõik keedupotid tervelt 27 aastat, tuuakse uuringus analoog.

«Bitcoin ongi disainitud selliselt, et see kulutab nii palju elektrit,» ütles BBC-le Cambridge alternatiivse finantseerimise keskuse teadur Michel Rauch. «See ei muutu enne, kui bitcoini muutub märgatavalt odavamaks,» lisas ta.

Bitcoinide «kaevandamiseks» kasutatakse reeglina spetsiaalseid arvuteid, mis on ühendatud võrkudesse. Tegemist on ülikeerulise ülesande lahendamisega, mille tulemuseks omandavad selle lahendajad bitcoini. Sageli on ülesande lahendamise puhul tegemist lihtsalt loteriivõiduga.

«See tähendab, et bitcoini energiakulu ja sellest tulenevalt ka CO2 tootmine, aina kasvab,» ütles kübervaluutasid kritiseeriva raamatu Attack of the 50 Foot Blockchain autor David Gerard. «On väga halb, et seda energiat kasutatakse sisuliselt loteriil mängimiseks,» lisas ta.

Elon Muski investeering on vastuolus tema kui energiatarbimise muutja imagoga.

«See on väga halb. Ma ei kujuta ette, kuidas seda tagasi pöörata saaks,» tunnistas Gerard.

The New York Timesi tuntud finantsajakirjanik Andrew Ross Sorkin kirjutab, et ühe bitcoini tehingu ökoloogiline jalajälg on sama suur kui 735 121 Visa kaardi tehingul või YouTube’i vaatamisel 55 280 tundi.

Kuid Tesla pole ainus, kelle keskkonnateadlik tegevus ja investeerimine bitcoini on keskkonnasäästmise sisukohalt vastuolulised. Nii on online-makseettevõte PayPal häälekas keskkonnainitsiatiivide pooldaja, kuid teatas eelmisel sügisel, et hakkab peagi tunnistama maksevahenditena ka Bitcoini. Muuseas, PayPali üks kaasasutaja on Elon Musk, kes on aga oma osaluse ammu ära müünud.

Bitcoini pooldajad ütlevad, et hinnangud kübervaluuta ökoloogilise jalajälje suhtes on ülehinnatud ning juhul kui arvutid on ühendatud elektrivõrkudega, mille elektrit toodab päikesekiirgus või tuul, muudab see ka bitcoinide tootmise puhtamaks.