asdasd

asdasd


Endine USA eriväelane üritas 60 palgasõduri abil Venezuela presidenti kukutada

Autor

PM

Väidetava palgasõduri transportimine Venezuela sõjaväelaste poolt.

FOTO: REUTERS TV/REUTERS/Scanpix


Venezuelas pühapäeval korraldatud väidetav palgasõdurite dessant ja riigipöördekatse sarnaneb pealtnäha mõnele märulifilmile, kus endised eriväelased lähevad õiglust jalule seadma.


KUULA ARTIKLIT


TELLIJALE

Venezuela liider Nicolas Maduro on veendunud, et tegu oli opositsiooniliidri Juan Guaidó, USA ja Colombia poolt korraldatud riigipöördekatsega. Guaidó, USA president Donald Trump ja kaitseminister Mark Esper eitasid aga igasugust seotust toimunuga.

Enesetapjaliku operatsiooniga paistab seotud olevat hoopis üksiküritajast endine USA rohebarett, kes arvas, et tema eraturvafirma poolt välja õpetatud palgasõdurid suudaksid kukutada Venezuela režiimi. Tõsi, tema motiivid ja käitumine tekitavad hulgaliselt küsimusi.

Nii Venezuela opositsioon kui ka USA välisministeerium on arvamusel, et režiim võis väidetava riigipöördekatse välja mõelda, et seeläbi juhtida tähelepanu eemale Venezuela siseprobleemidelt. «Maduro režiim viib läbi suurt valeinfokampaaniat, mis teeb keeruliseks faktide propagandast eristamise,» ütles AFP-le anonüümseks jääda soovinud USA välisministeeriumi ametnik.

Dessant Venezuelas

Venezuela teatas pühapäeval, et riigis tabati mitmeid riigipöördekatses kahtlustatavaid, kes üritasid väidetavalt La Guaira sadamalinna lähistel dessanti korraldada. Režiimi väitel tulid nad Colombiast paatidega Venezuelasse. Võimude sõnul tapeti kaheksa ja vahistati kaks palgasõdurit.

Jordan Goudreau.

FOTO: twitter


Samal päeval muutusid asjaolud veelgi kummalisemaks, kui endine USA armee eriüksuslane ja Floridas baseeruva eraturvafirma Silvercorp USA omanik Jordan Goudreau ning endine Venezuela armee kapten Javier Nieto sotsiaalmeedias rünnaku eest vastutuse võtsid. «On ilmselge, et igasugused demokraatlikud ja poliitilised meetmed on end ammendanud,» kaitses kapten Nieto sotsiaalmeediasse postitatud videos otsust Venezuela valitsus kukutada.

New York Timesi teatel väitsid Goudreau ja Nieto, et Caracase südames on edukalt alustatud operatsiooni Gideon ning riigis on aktiveeritud ka teised relvastatud rakukesed, kelle eesmärgiks on Maduro vahistamine.

Ühestki teisest kokkupõrkest teateid ei tulnud, kuid Venezuela kaitseminister Vladimir Padrino López teatas, et Caracases alustati veidi pärast väidetavat ebaõnnestunud dessanti puhastusoperatsiooniga. Režiimi justiitsminister kindral Tarek William Saab ütles, et juhtumiga seoses on vahistatud 114 inimest ja taga otsitakse veel 92 arvatavat osalist.

Kui selgus, et Venezuelas on vahistatud kaks endist USA eriväelast Luke Denman ja Aidan Berry, siis kinnitas Goudreau Reutersile, et mehed tegutsesid tema alluvuses. Reutersi allikate kohaselt hoiab mehi hetkel kinni Venezuela sõjaväeluure.

Endiste USA eriväelaste dokumendid.

FOTO: MIRAFLORES PALACE/via REUTERS/Scanpix


Maduro väitis riigitelevisioonis, et tabatud ameeriklased on professionaalsed palgasõdurid, kes kuuluvad Trumpi julgeolekumeeskonda. «Nad mängisid Rambot, nad mängisid kangelasi,» väitis ta.

Režiim püüdis juhtumit Trumpiga siduda ning infominister Jorge Rodriguez näitas rahvale pilti, kus Goudreau seisab Trumpi lähedal. Ta väitis, et foto on tehtud 2018. aastal Põhja-Carolina osariigis Charlotte’is ning see on võetud Goudreau Instagrami kontolt. AFP teatel ei ole aga Instagramis sellise foto olemasolust mingit märki.

Järgmisena üritas režiimi vastaseid süüdistada Venezuela justiitsminister Saab, kes näitas väidetavalt Silvercorpi ja Guaidó vahel sõlmitud 213 miljoni dollari suurust lepingut, mille eest Guaidó olla tasunud riiklikust naftafirmast PDVSA varastatud rahaga. Guaidó leer lükkas taas Maduro režiimi väited tagasi.

Nicolas Maduro.

FOTO: MIRAFLORES PALACE/via REUTERS/Scanpix


Jutukas mees

Kui sellised operatsioonid toimuvad, siis kahtlemata leiavad need aset täieliku saladuskatte all. Goudreau on aga osutunud vägagi jutukaks ning jaganud üksikasju erinevate ajalehtede ja suuremate uudisteagentuuridega.

Goudreau rääkis AP-le, et ta jõudis Maduro kukutamise osas kokkuleppele Venezuela opositsiooniliidri Juan Guaidóga, kuid Guaidó ei täitnud oma osa kokkuleppest ja endine rohebarett otsustas kõigest 60 võitlejaga Venezuela võimude vastu astuda. Goudreau tunnistas, et operatsiooniks ei saadud rahalist toetust Venezuela opositsiooniliidrilt ega USA või Colombia valitsuselt.

Juan Guaidó.

FOTO: MANDEL NGAN/AFP/Scanpix


Siiski väitis Goudreau, et ta sõlmis 213 miljoni dollari suuruse lepingu Guaidóga, lubades plaanile saada USA valitsuse heakskiidu. Turvafirma omaniku sõnul ei läinud aga Guaidó poolt tehtud makse läbi.

AP uurimine näitas, et Goudreau on Venezuelaga seotud olnud alates eelmise aasta veebruarist. Muu hulgas kohtus ta Colombia pealinnas Venezuelast põgenenud dissidentidega ja ühendas jõud endise Venezuela kindralmajori Cliver Alcalaga, kes on USA teatel varasemalt Colombia mässulisi rakettidega varustanud, saades vastu kokaiini.

Goudreau olla väidetavalt pakkunud Alcalale, et Silvercorp USA võiks välja õpetada erukindrali poolt kokku koondatavaid Venezuela sõjaväe ülejooksikuid, kelle abil saaks Venezuela režiimi kukutada.

Alcala olla aga AP teatel Bogotas avalikult riigipöördekatsest rääkinud ja otsinud toetust Colombia luurelt, väites, et Goudreau on endine CIA agent. Colombia luure kontrollis andmeid, kuid CIA ütles, et mees pole kunagi nende heaks töötanud. AP andmeil ei toetanud USA võimud Goudreau projekti, kuigi Trumpi administratsioon oli plaanist teadlik.

Colombia võimud hoiatasid Alcalat, et mees ei räägiks vandenõust. AP teatel vahistati seejärel üks Alcala alluvatest, kes üritas Venezuelasse smugeldada 150 000 dollari väärtuses sõjatehnikat. Hiljem hakkasid USA võimud Alcalat jahtima. Mäletatavasti esitas USA märtsis Madurole süüdistuse narkoterrorismis. Presidendi kõrval sai süüdistuse ka Alcala, kes on praeguseks USA võimude poolt vahistatud.

Enesetapjalik plaan

Goudreau üritas aga plaaniga edasi minna. Kui AP uuris, miks ta riskis dessandi korraldamisega tugeva valve all olevas sadamalinnas, vastas mees, et ta üritas järgida Aleksander Suure taktikat ja rünnata vaenlase südant.

Venezuela eriüksuslased pärast väidetavat rünnakut.

FOTO: MANAURE QUINTERO/REUTERS/Scanpix


Denmani ja Berryga oli Goudreau viimati enda sõnul ühenduses pühapäeval pärast esimese paadi maabumist. Ameeriklaste paadil olevat kütus otsakorral olnud ning nad olla püüdnud naasta Arubale, et kütust juurde tankida. Ühel hetkel võeti nad vahele, kuid Venezuela võimud ei ole avaldanud seda, millal ja kus mehed vahistati.

New York Timesi teatel on Maduro režiim viimaste aastate jooksul teatanud mitmetest väidetavatest tapmiskatsetest ja riigipöördekatsetest, millest sugugi mitte kõik ei ole kinnitust leidnud. Ekspertide hinnangul võimendab režiim väidetavaid katseid, et mobiliseerida toetajaid ja võita rahvusvahelist poolehoidu.


Report Page