asas

Kui üks tuttav viis Regina kokku kellegi Anastassiaga, paistis Reginale avanevat hea võimalus. Ta oli hiljuti lõpetanud Tallinna ülikooli ja ees seisis kolimine Tallinnast Riiga. Igasugune lisaraha kulus hästi ära.

Aga ka töö ise – disainida ühele uuele ettevõttele visiitkaarte, arveid ja PowerPointi esitluste blankette – oli põnev. Ülikoolis käsitööd õppinud ja fotograafina tegutsenud Regina polnud varem midagi sellist teinud.

„Ettevõtte nimi on Beta Consulting, see pakub maksu-, säästu- ja investeerimisalast nõustamisteenust. Sihtrühm: ärimehed, jõukad inimesed. Peamiselt vene keele kõnelejad eri riikidest,” selgitas Anastassia e-kirjas.

Reginal kulus näidiste tegemiseks nädal aega. Kujundustele läks ettevõtte ametlik nimi Beta Consult Corp ja aadress Marshalli saartel. See tilluke, kõigest 60 000 elanikuga Okeaania saareriik on tuntud kui üks anonüümsemaid äriajamisriike, kus registreeritud ettevõtete kohta infot sisuliselt ei väljastata.

Regina lisas näidistele enda nime, et kujundus terviklik paistaks. Visiitkaardile palus Anastassia panna ainult ettevõtte üldise meiliaadressi – isiklikke nimesid ega kontaktandmeid ei tulevat. Anastassia maksis talle kokkulepitud 1000 krooni ehk praeguses vääringus 64 eurot ja Regina unustas selle kiire kõrvalotsa õige pea.

Ent aastaid hiljem tõmmati Regina sellesama haltuuraotsa tõttu hiiglaslikku rahapesuga seotud kriminaaluurimisse. Alles siis sai ta teada, et temalt töö tellinud Anastassia oli Danske Banki Eesti haru privaat- ja välispanganduse divisjoni juhi Juri Kidjajevi abikaasa.

MILJARDEID LIIGUTANUD MEESKOND

Kidjajev ja tema alluvuses töötanud pankurite meeskond müüs oma saladuslikele klientidele althõlma maksuparadiisidesse registreeritud ettevõtteid, pakkus nende haldamisteenust ja võimaldas välismaalastest klientidel panga kaudu liigutada isegi miljardeid eurosid kahtlast raha, selgub Eesti kriminaalmenetluse dokumentidest. Dokumendid omandas Itaalia ajaleht L’Espresso, kes jagas neid rahvusvahelise uurivate ajakirjanike konsortsiumi ICIJ ja partneritega, sealhulgas Eesti Päevalehega.

Dokumentidest nähtub, et needsamad pankurid ajasid oma klientidega eraviisilist äri, mis võis neile tuua miljoneid eurosid tulu. Eesti uurijad ei suutnud pankureid üle kuulates välja selgitada, kust pärinesid hiiglaslikud summad arvele pandud sularaha, mille eest osteti pilku püüdvaid autosid, ning kust olid pärit nende kodudest leitud luksuslikud ehted ja hinnalised käekellad.

L

„Aleks, tere! Kui ma õigesti aru saan, siis meie riiul müüs viimase kolme kuu jooksul 13 firmat. Kas pole nii?” küsis Kidjajev oma era-aadressilt saadetud e-kirjas 2009. aasta oktoobris Aleks Zingausi nimeliselt mehelt. Zingaus, kes selles maailmas on tuntud offshore’ide müüja, vastas, et müüdud ettevõtteid oli 12.

See oli Kidjajevi tiimi liikme Anna Vodopjanova ja ühe Zingausi kolleegi varasema kirjavahetuse järg. Tolles kirjas teatas Vodopjanova, et nad olid müünud seitse firmat, ja palus ülevaadet maksmata arvete kohta.

DANSKET LÄBIS 234 MILJARDIT DOLLARIT KAHTLAST RAHA

Maailma suurimaks nimetatud rahapesuskandaal tabas Danske Banki kolm aastat tagasi, kui Taani ajaleht Berlingske ja uuriva ajakirjanduse võrgustik OCCRP paljastasid, et panga Eesti haru kaudu liikus miljardeid dollareid musta raha. See raha pärines näiteks Venemaa, Aserbaidžaani ja Moldova rahapesuskeemidest.

Paljastustele järgnesid Eestis, Taanis ja teisteski riikides kriminaaluurimised. Pank ise tellis advokaadibüroolt Bruun & Hjejle analüüsi, mille järgi voolas Danske Eesti haru kaudu kokku 234 miljardit USA dollarit raha, millest suurt osa nimetati kahtlaseks. Paljastuste tõttu oli Eesti finantsinspektsioon sunnitud Danske Banki siinse haru sulgema. Taanis pidi ametist lahkuma panga tippjuhtkond ja mitmele neist esitati kuriteokahtlustus.

Eesti uurijad kahtlustavad, et 11 Danskes töötanud pankurit aitasid oma klientidel teadlikult rahapesu tõkestamise reeglitest mööda hiilida. Veel üht endist pankurit kahtlustab prokuratuur Kidjajevile altkäemaksu andmises. Prokuratuuri avaliku kinnituse järgi puudutab siinne uurimine vähemalt kahe miljardi dollari pesemist vähemalt kaheksas eri skeemis. Prokuratuur on arestinud 4,5 miljoni euro jagu pankurite vara, sealhulgas nende kinnisvara, sularaha, autod ja ehted.

Üks ettevõte, mille Vodopjanova nimeliselt esile tõi, oli Metastar Invest LLP. Nüüdseks on teada, et Metastarist sai üks Azerbaijani Laundromatina tuntud rahapesuskeemi võtmeettevõtteid. Sellest rahapesuskeemist liikus kõigest kahe aasta jooksul läbi üle 2,9 miljardi dollari.

Rahvusvaheliselt tunnustatud rahapesu-uurija Graham Barrow, kel on töökogemus muu hulgas HSBC pangast ja Deutsche Bankist, ütles Eesti Päevalehele, et ta oli varemgi kuulnud jutte, et Danskes müüakse klientidele althõlma valmisettevõtteid, ent kindlaid tõendeid selle kohta ei olnud.

SEE EI OLE NORMAALNE. SISULISELT MÄNGITAKSE RAHAPESIJATEGA KOKKU.

„See ei ole normaalne. Sisuliselt mängitakse rahapesijatega kokku,” ütles Barrow. „Selleks et pank saaks teha efektiivset ja jõulist taustakontrolli, peab ta olema oma klientidest sõltumatu. See, kui pank võimaldab neil luua keerulisi ja saladusloori mähitud omandiskeeme, läheb eelöelduga vastuollu.”

See oli vaid üks mitmest kirjavahetusest, mida Danske Eesti pankurid ja kurikuulsad offshore’ide müüjad omavahel pidasid. Ühe järgmise, 2010. aasta jaanuarist pärit kirjaga saatis Zingaus Kidjajevile ettevõtete loomise uue hinnakirja. Selles oli kirjas, kui palju maksab näiteks Briti Neitsisaartel, Belizel ja Marshalli saartel tühja varifirma ostmine.

Hinnakirja kõige kallim „toode” oli Taanis registreeritud ettevõte. „Mugav jurisdiktsioon, et avada pangakonto Danske Bankis,” oli kirjutatud 4750-eurose hinna kõrvale.

SALAJASED KOODNUMBRID

Omakorda kuu hiljem saatis järgmine Danske pankur Jelena Makarova – kellele on nüüdseks esitatud rahapesukahtlustus – kirja Kidjajevile ja Vodopjanovile. Kirja teemareale oli märgitud „inv + kodirovka” – arve ja koodid. Makarova kirjutas, et saadab kirjaga kaasa uued arvepõhjad Betale [Beta Consultile] ja CA-le [Corporate Alliance AG] ja ühtlasi suhtehaldurite koodnumbrid.

Kümme suhtehaldurit said kõik isikliku salajase koodnumbri, mis märgiti Beta Consulti väljastatavate arvete numbri viimaseks osaks. Selle järgi sai pidada arvet, kes suhtehalduritest mis arve esitas, ilma et oleks pidanud tegelikku arve väljastajat paberile märkima.

Peagi saatis Kidjajev oma meeskonna era-aadressidele laiali Beta Consulti visiitkaartide, esitlusslaidide ja uuendatud arve põhjad. Needsamad, mille oli teinud loo alguses nimetatud Regina.

„Palun teil kasutada neid uusi Beta sümbolitega vorme, kui arveid esitate,” teatas Kidjajev.

Näiteks 2012. aasta septembris Kidjajevile saadetud ülevaade näitab, et ainuüksi kuu jooksul osutas Beta Consult teenuseid üle 120 000 USA dollari eest. Raportis on kirjas ettevõtete nimed, kellega äri tehti. Eraldi veerg kannab nime SH – suhtehaldur –, et oleks selge, kes ühe või teise diili tegi. Klientide seas on ettevõtteid, mis on hiljem tuntuks saanud rahapesuskandaalides. Näiteks Aserbaidžaani valitseva seltskonna rahapesuskandaalist tuntud Avromed Company LLP.

Eesti Päevaleht leidis tõendeid, et peale Beta Consulti arve liikus veel 128 635 dollari jagu makseid. Enamik neist tuli taas Aserbaidžaani rahapesuskeemi võtmefirmadelt nagu Inmaxo Capital Corp, LCM Alliance LLP ja Metastar Invest LLP. Täielikku ülevaadet Beta Consultile tehtud maksetest pole, seega võivad tegelikud summad olla veelgi suuremad.

2014. aasta jaanuari alguses kirjutas keegi Anna Beta Consulti meiliaadressilt Danske pankurite era-aadressidele: „Alates 8. jaanuarist hakkab kõiki offshore’idega seotud teemasid kureerima Olga.”

„VAATAME AKNAST VÄLJA, MIS ILM ÕUES ON. ILUS ON, KÕIK ON KORRAS.”

Kui Eesti Päevaleht Olga nime järele märgitud telefoninumbrile helistas, vastas kõnele Olga Tšetverikova. Tegu on järjekordse Danske pankuriga, kes töötas Kidjajevi meeskonnas ja kellele on praeguseks esitatud rahapesukahtlustus. Tšetverikova väitis, et ei tea Beta Consultist midagi.

„Vaatame aknast välja, mis ilm õues on. Ilus on, kõik on korras. Vabandust, ma pean [nüüd] minema,” lausus ta, soovis ilusat suve ja lõpetas kõne.

ARVE VÄLJASTAJAKS MÄRGITI KUJUNDAJA

Arvekoodid näitavad, et kõige edukamad offshore’idega seotud teenuste müüjad olid pankurid Jevgeni Agnevštšikov ja Oksana Lindmets. Agnevštšikovile määratud koodnumbriga 4 varustatud arve kuulus Danske Bankis ka ettevõtte Solidstar Worldwide LLP klienditoimikusse. Kuid väljastajaks ei olnud arvele märgitud pankuri nimi, vaid hoopis blanketid kujundanud Regina oma.

„Ei, ei, ei,” vastas Regina, kui Eesti Päevaleht küsis, kas ta on sellise ettevõtte müünud. Ta ütles, et kuuleb Solidstar Worldwide’i nime esimest korda elus ega ole kunagi töötanud Beta Consulti müügiesindajana. „Usutavasti ma mäletaksin seda, kus olen töötanud.”

Regina ütles, et Eesti politsei kutsus ta aasta tagasi välja ja esitas samasuguseid küsimusi. Politsei näitas talle rohkemgi müügiarveid. „Mulle ei meeldi eriti mõte, et seal on minu isiklikud andmed. Miks nad peaksid kasutama minu nime, ilma et seda minult isegi küsiksid?”

u

Kui Eesti politseiuurijad Agnevštšikovi eelmise aasta jaanuaris küsitlesid, kinnitas ta, et pole rahapesus süüdi. Agnevštšikov süüdistas panka, kes ei andnud töötajatele tänapäevaseid tehnilisi võimalusi klientide ja tehingute tausta kontrollimiseks ning koormas suhtehaldurid tööga üle.

„Minu kliendiportfelli võis kuuluda periooditi isegi umbes 350–400 klienti, kuigi tavaliselt on sellise funktsiooniga pangatöötajate portfellis u 100 klienti,” rääkis ta uurijatele.

Ent sama ülekuulamisprotokoll näitab Agnevštšikovi jõukat elustiili. 2015. aastal, kui ta oli äsja Danskest lahkunud, maksis ta sularahas oma pangaarvele kõigepealt 23 850 eurot ja kaheksa kuud hiljem 120 000 eurot. Ülekuulamisel väitis Agnevštšikov, et see raha pärines ukrainlaselt Igor Kolosnitsynilt ja et ta kasutas seda Tallinnas korteri ostmiseks ja asutatava ettevõtte omakapitali sissemakseks.

TOHUTU HUVIDE KONFLIKT

Danske Banki lekkinud sisedokumendid näitavad, et Kolosnitsynile kuulus samal ajal kolm offshore’i, mis olid Danskes just Agnevštšikovi portfellis.

„Tegu on tohutu huvide konfliktiga. Sul ei tohi olla oma kliendiga [isiklikke] rahalisi suhteid. Esimeses järjekorras vastutad sa panga ja pangale seatud juriidiliste nõuete ees,” selgitas Graham Barrow.

Isegi kui Agnevštšikov sai oma kliendilt laenu alles pärast pangatöölt lahkumist, ei paranda see Barrow’ sõnutsi olukorda. „Pankade töölepingutes on tihti punkt, mis keelab klientidega äri tegemast ka pärast töölt lahkumist. Kuigi me ei tea, kas see oli nii ka Danskes, jätab see väga halva mulje, kui töötaja saab laenu inimeselt, kes on varem olnud tema klient.”

UKRAINA PANKUR

Igor Kolosnitsyn on Venemaal tegutseva ärimehe Aleksandr Kolosnitsyni poeg. 2000-ndate alguses töötas tema isa Peterburi sadama Petrolesport direktorina, pärast seda riigi ühe suurema tee- ja kohviimportija Orimi Trade juhina. Igori põhivara on üks Ukraina nooremaid ja väiksemaid panku Bank Portal, mille ta asutas 2013. aastal.

Tänavu märtsis jättis Ukraina riigikohus jõusse varasema otsuse, millega Bank Portali trahviti riskantse järelevalvekäitumise eest. Samal kuul jäi Igor Kolisnitsyn Kiievis oma Porsche roolis politseile vahele. Ehkki tema alkoholijoove oli lubatust kuus korda suurem, pääses ta puhaste paberitega, sest politsei ei suutnud asja õigel ajal kohtusse viia.

2017. aastal teatas Agnevštšikovile kuuluv AS Prosperus Capital – sama firma, mille loomiseks ta ukrainlaselt väidetavalt laenu sai – soovist osta osalus Ukraina ehitusfirmas Kyivmiskbud-2. Just Kolosnitsyni äsja asutatud Bank Portal pumpas tollesse ehitusfirmasse kohe suuri laene.

Ei Kolosnitsyn ega Agnevštšikov Eesti Päevalehe päringutele ei vastanud.

Barrow loetles küsimusi, mida selline laen tekitab. Miks ei kasutanud Agnevštšikov tavapäraseid laenukanaleid? Miks minna laenama kellegi käest, kes on hoopis teises riigis ja kellega sul ei ole varem olnud mingeid muid isiklikke sidemeid? Mis tegi just sellise ebatavalise laenuvõimaluse nii ahvatlevaks? „Sellise juhtumi korral peaks pank hoolikalt uurima kliendi varasemat tegevust pangas, et näha, kas selles oli midagi keelatut.”

AGNEVŠTŠIKOV SÕITIS RINGI RANGE ROVERI MAASTURI SPORTVERSIOONIGA. TEMA AMETLIK PALK VÕIS SEL AJAL OLLA 2000–2500 EUROT.

Agnevštšikov sõitis ringi Range Roveri maasturi sportversiooniga. Uurijatele ütles ta, et ostis selle 2015. aastal 50 000 euro sularaha eest. „Raha pärines Venemaalt. Aga ma ei tea, kas need isikud, kelle käest ma selle raha sain, tahavad, et ma nende nimesid siin menetluses avaldan,” ütles ta. Samuti ei osanud ta selgitada, kust tuli suurem osa sularaha, mille eest tema abikaasa ostis BMW X5 maasturi.

Uurijad esitasid talle ka 20 tema kodust leitud ehte nimekirja. Sealhulgas olid näiteks Tag Heueri, Longinesi ja Tissot’ käekellad, Šveitsi kullaplaadid, Tiffany ehted. Neist enamiku kohta ei osanud ta öelda, kust need pärinesid, kui palju maksid ja kust tuli raha nende ostmiseks.

Välisklientidega tegelevate suhtehaldurite brutopalk võis sel ajal olla 2000–2500 eurot, ütlesid Eesti Päevalehele kaks valdkonnaga lähedalt seotud isikut.

SALADUSLIK SERBLANE

Kidjajevi eelkäija Danske Banki Eesti haru privaat- ja välispanganduse osakonna kliendisuhete juhi ametikohal oli Erik Lidmets.

Pank vallandas Lidmetsa pärast seda, kui sisekontroll oli avastanud, et tema IP-aadressilt logiti sisse pangakontodele, mis kuulusid serblase Zivojin Nikolici ettevõtetele. 2008. aastal oli just Lidmets heaks kiitnud dokumendid, millega Inglismaale registreeritud ettevõte Goldcraft Universal LLP pangas konto avas. Need dokumendid kandsid Nikolici allkirja. Panga registrisse läks ettevõtte omanikuna kirja just Nikolic.

Ometi tuvastas politsei, et tol aastal Nikolic Eesti piiri ei ületanud ega saanud järelikult dokumente siin allkirjastada. Peale selle avastasid uurijad, et Goldcrafti väidetavat tegutsemisaadressi Ukrainas Odessas Flotskaja tänaval tegelikult üldse ei eksisteerigi.

Uurijad muutusid eriti tähelepanelikuks, kui said 2018. aasta alguses oma Gruusia kolleegidelt Goldcrafti puudutava abipalve. Grusiinid otsisid nende riiklikust investeerimisagentuurist varastatud raha jälgi. Sellest natuke üle kahe miljoni dollari jõudis just Danskesse Goldcrafti arvele.

Uurijatele jäi silma, et samal ajal oli Goldcraft teinud neli eri makset Eesti ettevõttele OÜ Eridan DVL. Maksete kogusumma oli 500 000 dollarit ja selgituse järgi oli tegu laenuga. Ent Eridan DVL ei olnud kunagi laenu tagasi maksnud.

ÜLEKANNETE PUHUL ON TEGEMIST ERIK LIDMETSALE VARJATULT, KOLMANDA ISIKU ERIDAN DVL-I NIMELE MAKSTUD TASUGA.

Politsei järeldas: „Ülekannete puhul on tegemist Erik Lidmetsale varjatult, kolmanda isiku Eridan DVL-i nimele makstud tasuga pangakonto avamise eest, selle tegeliku kasusaaja ja kontol teostatud kahtlaste tehingute varjamise eest.”

Eridan DVL-i asutas üks Tallinna abielupaar juba 2000. aastal ning see müüs kioskis toidukaupu ja jooke. Ent 2006. aastal sai ettevõtte omanikuks Voldemar Lindmets – Danske pankuri Oksana Lindmetsa toonane abikaasa. Kaks aastat hiljem andis Lindmets Eridani omanduse üle teadmata omanikega Panama firmale Exform Capital, ent jäi järgmiseks viieks aastaks ainsaks juhatuse liikmeks. Alles 2013. aastal said Eridan DVL-i omanikeks Lidmets ja Jaroslav Komarov – järjekordse Danske pankuri Natalja Komarova abikaasa.

Ent juba 2007. aastal hakkas Eridan DVL saama laenuraha veel ühelt firmalt, Inglismaal registreeritud Korberg LP-lt, mis Danske sisepaberite järgi kuulus samuti serblasele Nikolicile. 2009. aasta lõpuks oli Korberg Eridan DVL-ile laenanud 1 734 451 eurot.

Eridan DVL ostis ja renoveeris selle raha eest Tallinnas kaks kinnistut. Üks neist on maja Kalamajas Graniidi tänaval, teine kahe hoonega kinnistu Kassisabas Roopa tänaval. Mõlemad hooned renoveeriti ja renditi välja. Kalamaja hoone üürnikuks sai Lidmetsa abikaasa Katre Unt-Lidmetsa heaolustuudio OÜ Tasapisitasakaal. Ettevõtte majandusaasta aruanded näitavad, et kahe hoone rentimisest saadud tulu ulatus aastas vaevu 10 000 euroni.

LAENU TAGASI MAKSTA POLNUDKI VAJA

Veelgi huvitavamaks läks asi 2010. aastal, kui Korberg otsustas tühistada 350 000 euro jagu Eridan DVL-ile antud laenu, jättes selle tagasi küsimata. Ehkki Korberg lõpetas juba samal aastal ametlikult tegevuse, teatas Eridan ka kahel järgmisel aastal, et ettevõte on loobunud laenu tüki kaupa tagasi küsimast. Eridan kirjutas selle raha endale kasumisse.

Zivojin Nikolic väitis Eesti Päevalehele, et pole olnud Goldcrafti ega Korberg LP-ga seotud. „Ma ei tea, kes need [pangakontod] avas, kuidas need avati. Minul ei ole sellega mingit pistmist,” ütles ta. „Kui ma oleksin midagigi sellist teinud, ei oleks ma sunnitud praegu elama pensionist.” Praeguseks 74-aastane Nikolic pärineb Serbia väikelinnast Smederevost. 2000-ndate alguses töötas ta Ukrainas ühe terasetehase heaks ja sõitis palju mööda Ukrainat ringi. Ühe sellise sõidu ajal olevat talt muude isiklike asjade seas varastatud ka pass.

2013. aasta lõpuks kuulus Eridan DVL-ile Tallinna hinnalistes piirkondades kaks renoveeritud maja ja ettevõte oli laenust vabanenud sentigi maksmata. Ja siis sai Lidmetsast üks Eridan DVL-i omanikke.

Voldemar Lindmets ütles Eesti Päevalehele, et ei mäleta Eridan DVL-iga seotud üksikasju ega isegi seda, kes oli ettevõtte omaniku Exform Capital taga. Ta ütles, et peaks selleks vanu dokumente lugema, ent edaspidi enam telefonile ei vastanud.

„Siin on nii palju punaseid lippe, mis peaksid iga vähegi kogenud majanduskuritegude uurija tähelepanelikuks tegema,” ütles endine peaprokurör ja praegu Soraineni advokaadibüroo advokaat Norman Aas, kui oli Eesti Päevalehe palvel Eridan DVL-i majandusaasta aruannetega tutvunud. Aas tõi esile, et ehkki Tallinna kinnisvara osteti laenuraha eest, ei seatud Korbergi kasuks hüpoteeke.

„Aruannetes toodi küll välja intressi suurus ja maksegraafik, kuid ühes aruandes öeldi, et Eridan kavatseb laenu tagastada alles laenuperioodi lõpus. See ei ole otseselt ebaseaduslik, küll aga tavapäratu käitumine.”

Erik Lidmets katkestas kõne, kui sai aru, et helistaja on Eesti Päevalehe ajakirjanik. Hilisematele kõnedele, tekstisõnumitele ega e-kirjale ta sisulisi vastuseid ei andnud.

MITTERESIDENTIDE ÄRI OLI SOOSITUD

Kui finantsinspektsioon sundis 2015. aastal Danske Banki oma Eesti haru mitteresidentide äri sulgema, asutas Agnevštšikov koos kolme kolleegiga investeerimis- ja konsultatsioonifirma NRD Advisory. Kõigile neljale on nüüdseks esitatud rahapesukahtlustus.

Üks NRD Advisory kvarteti liige oli Danske endine suhtehaldur Mihhail Murnikov. „Kogu mitteresidentide äri [Danske Eesti harus] toimis ühel põhimõttel: kõik tegid raha piiriülestelt maksetelt, sest mitteresidendid pidid iga ülekande pealt maksma 90 dollarit,” rääkis Murnikov aasta tagasi Bloombergile.

Murnikov ütles, et temal oli kindel plaan koguda oma 300 kliendi pealt aastas kokku 40 000 ülekannet, sest siis sai ta pangast boonust. „Mitte miski muu ei olnud oluline.” Eesti Päevalehega keeldus Murnikov rääkimast, nagu ka kõik teised kahtlustuse saanud pankurid.

Ent ehk oli Murnikovi jaoks siiski oluline ka miski muu. Talle esitatud kahtlustuse järgi osales ta nii Goldcrafti pettuse- kui ka Azerbaijani Laundromati skeemides. Eelmisel aastal arestis Läti kohus Murnikovile kuuluva Briti ettevõtte Medford Impacts LP kontolt, mis oli avatud ühes Läti pangas, üle kahe miljoni euro.

Läti politseist kinnitati Eesti Päevalehele, et nad uurivad koostöös Eesti kolleegidega ulatuslikku rahapesu, mis on seotud Murnikovi ja Medford Impactsiga. „Kuna uurimine on praegu aktiivses faasis, ei saa me rohkem üksikasju avaldada,” vahendas pressiesindaja.

LÄTI KOHUS ARESTIS MURNIKOVILE KUULUVA ETTEVÕTTE KONTOLT ÜLE KAHE MILJONI EURO.

Kui uurijad pärisid Murnikovilt tema Danske Banki klientide kohta, vastas ta, et Danskes hankisid uusi kliente Juri Kidjajev ja Anna Kurilenko (Vodopjanova). Tema sõnutsi otsisid kliente Danske lepingulised agendid Ukrainas, Venemaal, Aserbaidžaanis ja Kasahstanis. Nende kaudu jõudis info Kidjajevi ja Kurilenkoni. „Anna või Juri saatsid meile info edasi, et kes soovib klienti endale. Kui keegi soovis, siis kliendihaldurid juba ise võtsid kliendiga ühendust ja hakkasid temaga edasi tegelema.”

Kurilenko liitus Danske välispanganduse divisjoniga 2006. aastal assistendina. Ta töötas ennast ametiredelil kõrgemale, sai kõigepealt ärinõustajaks ja siis juba suhtehalduriks, kes tegeles eranditult mitteresidentidest klientidega.

Just Kurilenko portfelli kuulus Danskes ka Beta Consult Corp – ettevõte, mille kaudu müüdi varifirmade asutamise ja haldamise teenust. Ent ülekuulamisel teatas Kurilenko, et ei mäleta, kuidas Beta Consult tema kliendiks sai. Ühtlasi väitis ta, et ei tea Yevgen Varnakovi – ukrainlast, kellele Beta Consult pidi pangadokumentide järgi kuuluma.

45-aastasel Varnakovil on juura- ja äritaust. Veebis avaldatud CV järgi on ta muu hulgas töötanud Luganski piirkonna prokuratuuris, seejärel loonud enda õigusabibüroo ja töötanud mitu korda ka riigiasutustes. Samuti on ta olnud Luganski rajoonivolikogu liige. Viimasel ajal pidas ta koos kaaslastega Creditoni brändi kandvat kiirlaenuäri.

m

Kui Eesti Päevaleht küsis Varnakovilt Danske Banki, Beta Consulti ja Nordica LLP – veel üks väidetavalt Varnakovile kuulunud firma, mida Danske pankurid võisid kasutada eraviisilise äri ajamiseks – kohta, väitis ta, et ei tea neist midagi.

„Esimest korda kuulen sellisest pangast. Esimest korda kuulen sellistest ettevõtetest,” ütles ta.

Kui uurijad küsisid Kurilenko käest 338 686 euro sularaha sissemaksete kohta, mis ta 2011.–2018. aasta jooksul oma pangaarvele tegi, ei suutnud Kurilenko vastata. Samuti jäi selgusetuks 40 000 euro päritolu, mille oli Kurilenko arvele kandnud tema abikaasa või mille oli ta ise kandnud oma alaealise poja arvele.

„Kuna see on nii pikk periood, siis ma ei oska peast öelda, kuid kindlasti ole selle raha päritolu kuritegelik,” ütles Kurilenko ja lubas asja hiljem selgitada. „See on olnud meie perekonna raha. Palka ei ole ma sularahas saanud.”

Ta ei mäletanud ka, mis hinnaga ta ostis 2015. aastal praeguseks arestitud nelikveolise BMW 525D ja kust raha pärines. Samuti ei olnud tal meeles, mis summa eest ta müüs Tallinnas Karu tänava korteri ega kust pärinesid ehted, mille politsei tema kodust leidis.

Kurilenko Pirita teel asuvale värskelt valminud suurele korterile on nüüd seatud 427 000-eurone prokuratuuri hüpoteek.

KOLIS VEELGI UHKEMASSE MAJJA

Kui Danske Bank oli sunnitud oma välispanganduse äri Eestis sulgema, sai selle suuna juht Juri Kidjajev samasuguse ametikoha Citadele pangas. Vahetult enne 2018. aasta jõule, kui prokuratuur avalikustas Danske Banki kahtlustatavate nimed, teatas Citadele Kidjajevi vallandamisest.

Peagi pärast seda seadis kohus Kidjajevite pere Viimsi kodule prokuratuuri kasuks 218 560-eurose hüpoteegi. Tänavu veebruaris müüsid Kidjajevid selle ridaelamuboksi ja hüpoteek kustutati. Selleks ajaks olid Kidjajevid kolinud vanast kodust pelgalt kümneminutise jalutuskäigu kaugusele veelgi suurejoonelisemasse majja.

„Ma arvasin, et müün seda maja kolm aastat. Tegelikult müüsin kolme päevaga,” ütles Eesti Päevalehele kõnealuse Seedermänni tänava maja endine omanik. Kuna tema nimi ei käi kriminaalasja dokumentidest läbi ja ta ei ole avaliku elu tegelane, ei soovinud ta oma nime avaldada.

300 ruutmeetrit põrandapinda, veinikelder ja spetsiaalne kinoruum allkorrusel, saun ja suur terrass, mida ümbritseb mändidega aed. Endine omanik pani maja müüki 2018. aasta hiliskevadel pärast seda, kui üks saatkond oli loobunud hoonet rentimast, pidades seda südalinnast liiga kaugeks.

Niipea kui müügikuulutus portaalidesse jõudis, teatas maakler, et tal on huviline. Maja tuli vaatama Anastassia Kidjajeva, Juri Kidjajevi abikaasa. Endise omaniku sõnutsi armus naine majja kohe. Ta naasis peagi, seekord juba koos Juri, oma isa ja veel ühe mehega, kellega hoone koos üle vaadati.

Ehkki ametliku hindamisakti järgi oli hoone väärtus 420 000 eurot, lepiti kokku 480 000-euroses hinnas.

Kui oli aeg tehing notari juures vormistada, saabus sinna ainult too kolmas mees, kes ostis Kidjajevite uue kodu oma ettevõtte OÜ Savasda nimele. Tema nimi oli Anatoli Ivanov, järjekordne endine Danske pankur. Just teda kahtlustab prokuratuur Kidjajevile altkäemaksu vahendamises.

Ivanov kinnitas Eesti Päevalehele, et kahtlustuse järgi andis ta 2018. aastal Kidjajevile altkäemaksu. Ta ei eitanud, et tegu oli sellesama Seedermänni tänava majaga. „Aga see ei ole üldse seotud Danske Bankiga. Prokuratuur lihtsalt otsustas, et kui Juri Kidjajev on Danske Bankiga seotud, siis sama kriminaalasja raames pandi need kaks asja kokku.”

Ivanov ütles, et uurijad peavad teda altkäemaksu vahendajaks. Kes ja mille eest tegelikult altkäemaksu maksis, keeldus Ivanov ütlemast.

300 RUUTMEETRIT PÕRANDAPINDA, VEINIKELDER JA SPETSIAALNE KINORUUM ALLKORRUSEL, SAUN JA SUUR TERRASS.

Juri Kidjajev ei soovinud samuti Eesti Päevalehe küsimustele vastata.

Danske Bank ei vastanud ühelegi Eesti Päevalehe ega meie rahvusvaheliste uurimispartnerite esitatud küsimusele. Kokku 18 lehekülge täitvatele küsimustele vastamise asemel esitas pank üldise napisõnalise kommentaari.

„Nagu oleme ka varem öelnud, on selge, et meil ei oleks mitte kunagi tohtinud sellist mitteresidentide portfelli olla. Samuti on selge, et meil võttis liiga kaua aega, et [selle portfelliga seotud] probleemidest aru saada ja see kinni panna,” on öeldud avalduses.

Loo valmimisele aitasid kaasa Simon Bowers (ICIJ), Dragana Peco (OCCRP/KRIK), Elena Loginova (OCCRP/Slidstvo), Graham Stack (OCCRP).