aga.....

Vastutustundetu puuküürniku väljatõstmisele võib korteriomanik kulutada palju närve ja aega, Tallinna jurist Andrei Vesterinen väidab, et on leidnud seadusliku viisi, kuidas vabaneda võlgu jäänud üürnikust kõigest nelja tunniga. Oma sõnade kinnituseks on Vesterinen postitanud sotsiaalmeediasse video ühe sellise väidetava võlgniku väljatõstmisest.

2018. aasta detsembris andis tallinlanna oma kesklinna korteri üürile ühele naisele. Sõlmiti üürileping, mõni kuu toimis kõik ilusti ning üürnik tasus üüri ja korteri kommunaalarved. Aprillis lõpetas üürnik kommunaalarvete maksmise, seejärel üüri tasumise ning lõpuks korteriomaniku telefonikõnedele ja sõnumitele vastamise. Enamgi veel, omanikul ei õnnestunud ka korterisse pääseda.

Juuni lõpus kirjutas korteriomanik üürilepingu tühistamise avalduse, kuid üüriline keeldus ust avamast, et mitte allkirja anda. Veel ligi kuu aja vältel ei õnnestunud teda avalduse kätteandmiseks tabada. Juuli lõpus läks see siiski korda, kuid üürnik ei kiirustanud mugavast korterist välja kolima.

Üürikomisjon andis õiguse omanikule

Septembris pöördus korteriomanik üürikomisjoni, kes langetas otsuse tema kasuks. Üürnik ei ilmunudki komisjoni istungile. Paraku polnud otsusest omanikule kasu, sest ligi 2000-eurone võlg ning selle viivised jäid tasumata, võlgnik aga elas korteris edasi.

Üürnik kaebas üürikomisjoni otsuse kohtusse. Oli juba 2019. aasta november, üürilepingu lõpetamisest oli möödunud neli kuud, kuid üürnik elas koos elukaaslasega korteris edasi.

Siis otsustas korteri omanik paluda abi jurist Andrei Vesterinenilt.

«Nad ei teadnud, mida teha, kuidas oma vara tagasi saada. Kohtumenetlus võis venida väga pikaks,» ütles Vesterinen. Ta selgitas, et kuna üürnik kaebas komisjoni otsuse kohtusse, ei saa nende otsust täitedokumendiks pidada ega kohtutäituri poole pöörduda, et too soovimatu üürniku tänavale tõstaks.

Vesterinen pakkus probleemi lahendamiseks korteriomanikule välja järgmise variandi: omanik sõlmib lepingu uue üürnikuga, too aga läheb korterisse koos Vesterineni ja kahe turvafirma esindajaga, kes peavad tagama korra ja paigaldama signalisatsiooni, et ennetada ukseluku vahetamist. Kõik see filmiti üles ning «erioperatsiooni» video avaldas Vesterinen oma sotsiaalmeediakontol, reklaamina pahatahtlikest üürnikest vabanemise teenusele.

Radikaalne, ent tõhus meetod

Videol on näha, kuidas uus üürnik saabub korterisse ja teatab, et kavatseb seal elada kasvõi koos eelmise üürniku ja tolle elukaaslasega. Ähvardus kandis vilja ning juba nelja tunni pärast olid võlglased korterist jäädavalt lahkunud.

«See, mida me kliendile pakkusime, on sellise probleemi lahendamiseks väga radikaalne, kuid seaduslik meetod,» selgitas Vesterinen. «Meie tegevus jäi JOKK-raamidesse, see tähendab, et juriidiliselt oli kõik korrektne, me ei kasutanud füüsilist jõudu. Ühel kaalukausil olid omaniku aeg, närvid ja raha, teisel võimalus lahendada probleem kiiresti ja tõhusalt. Klient valis teise.»

Advokaat Oleg Matvejevi hinnangul tegi jurist Andrei Vesterinen vea, kui riputas erioperatsiooni video sotsiaalmeediasse, sest sellega rikub ta üürniku õigust süütuse presumptsioonile, seda enam, et üürnikule pole esitatud isegi kahtlustust, süüdistusest rääkimata. Ta möönis, et kui üürnik kaebas üürikomisjoni otsuse kohtusse, ei saa teda menetluse ajal välja tõsta.

Jurist Monica Meristo-Dmitrijev nõustus Matvejevi hinnanguga, kuid lisas, et kuivõrd videol kujutatud väljatõstmisel ei kasutatud vägivalda, pole see karistatav.