aaaaa

Tervise- ja tööministri arvates võiks maksuamet Lätist toodud alkoholi edasimüüjate vahelevõtmiseks paremat tööd teha.

Maksu- ja tolliamet ei näe alkorallis probleemi, sest lubatud koguseid ei ületata ja edasimüümise eesmärki pole tuvastatud.

Ossinovski arvates ei ole piirikaubanduse mõju väga suur, kuid küsimus olevat ühiskonna moraalis.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ütles nädala algul riigikogu kõnepuldist, et ta tahaks „selle pulli ära lõpetada” ja loodab, et maksuamet võtab asja käsile. Jutt käis Läti piirikaubandusest ja Eestist tehtavast alkorallist, sest Euroopa Liidu ühisturu reeglid lubavad iga päev isiklikuks tarbimiseks üle piiri tuua 110 liitrit õlut ja 10 liitrit viina. Ossinovski sõnul on maksuamet juba kaardistanud sadakond autot, mis just n-ö isiklikuks tarbeks mitu korda nädalas täpipealt maksimaalse lubatud koguse üle piiri veavad. „No vabandage väga, mis isiklik otstarve see selline on, iga päev 110 liitrit?!” pahandas minister riigikogus. On selge, et sellised kogused lähevad Eestis edasimüügiks heal juhul sõpruskonna vahel, aga halvemal juhul varustatakse aktsiisivaba alkoholiga toidukohti ja kõrtse. Just see moodustab ministri sõnul Lätist toodava alkoholi põhikoguse. „See on seadusrikkumine ja seda seadusrikkumist on võimalik monitoorida ja sellega seda piirata,” sai hurjutamisest oma osa ka maksu- ja tolliamet, kes peaks õllepudelilt „õiget” maksumärki otsima.

SEOTUD LOOD:

Juhtkiri: alkohol eesistumise fookuseks? Ei 12. jaanuar 2017

Küsimusele, kuidas minister kujutab ette alkoholiga Eestisse sõitnud kaubiku teekonda, kuni kaup omanikku vahetab, vastas Ossinovski Eesti Päevalehele, et maksuamet peab andma selge ühiskondliku signaali, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav. „Siin ei olegi nii oluline mitte rahaline mõju, vaid küsimus on teatud ühiskondlikus moraalis ehk aktsiisivaba alkoholiga kõrtside varustamine ei ole lubatud.” Ossinovski läheb oma väidetega kaugemalegi ja näitab näpuga ka tõesti oma tarbeks ja nõutud piiresse jäävate koguste Eestisse toojatele. „Ka need, kes praegu ostavadki enda tarbeks maksimumkoguse, teevad seda eesmärgiga vähendada oma aktsiisikulu elukohariigis, mitte tavapärase vaba liikumise ja reisilt kaasa ostmise kontekstis.”

Kuna koguste puhul on tegu üleeuroopalise regulatsiooniga, on vähendamiseks vaja kõigi 28 liikmesriigi nõusolekut.

Peale selle on Ossinovskil valminud kava nõuda Eesti EL-i eesistumise ajal koos rahandusminister Sven Sestriga kogu Euroopas üle piiri vedada lubatava alkoholikoguse vähendamist. Kuna koguste puhul on tegu üleeuroopalise regulatsiooniga, on vähendamiseks vaja kõigi 28 liikmesriigi nõusolekut ning kuna ministri sõnul ei ole Euroopa Liit ühtset alkoholipoliitikat selles vallas pikka aega karmistanud, peab ta ettepanekut otstarbekaks ja mõistlikuks. Kuna Euroopa Komisjonis uue alkoholipoliitika väljatöötamiseks kuluks aastaid, sooviks Ossinovski eesistumise ajal jõuda niikaugele, et anda oma soovitused uue riikidevahelise korra väljatöötamiseks. Tema sõnul on Euroopa terviseministrid komisjonilt uut strateegiat soovinud juba pikka aega, kuid siiani on komisjon sellest keeldunud. Kui suured võiksid olla tulevikus lubatavad kogused ja kas neid võiks vähendada pigem mitu korda või tagasihoidlikult, ei osanud minister veel vastata. „Lõpuks on see ikka poliitiline kompromiss.”

Seire juba käib

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul ei ole olukord sugugi nii traagiline, sest tihedalt üle piiri alkoholi järel käivate sõidukite seiret ja ka pistelist kontrolli teeb amet juba praegugi pidevalt. See tähendab, et tolliametnikud võivad maanteedel peatada kaubikuid, väikebusse ja suuremaid sõiduautosid ning kontrollida, et alkoholi hulk ei ületaks lubatud piirnormi.

Tolliametnikud võivad maanteedel peatada kontrolliks kaubikuid, väikebusse ja suuremaid sõiduautosid.

„Piirkoguste ületamisi tuleb väga vähe ette ning Lätist toodud alkoholi kaubanduslikke eesmärke me ei ole tuvastanud,” ütles Laurits selge sõnaga. „Maksumenetlusi on amet pidanud siiani alustama vaid üksikutel kordadel ja seda vaid juhul, kui inimesega kaasas olevad kogused on olnud nii suured, et nende enda tarbeks ostmine ei ole eluliselt usutav. Olenevalt piirnormi ületavast kogusest on inimene pidanud maksudena juurde tasuma 400 kuni 1200 eurot.” Maksuamet rõhutas, et kui inimene toob üle piiri piirkogustes alkoholi, on see igati lubatud. „Teine asi on sellega, kui Lätist soetatud alkoholi müüakse edasi või kasutatakse kaubanduslikul eesmärgil baarides või restoranides. Neid analüüse oleme samuti teinud ning esialgu ei ole põhjust arvata, et selline tegevus oleks ulatuslik,” lisas Laurits.

Graafika: Toom Tragel

Ka rahandusminister Sven Sester, kelle haldusalasse maksu- ja tolliamet kuulub, juhtis tähelepanu 2016. aasta aktsiisilaekumistele, mis näitavad, et amet on teinud oma tööd hästi. Nimelt laekus Eestis eelmisel aastal alkoholiaktsiisi üle-eelmise aastaga võrreldes 13% rohkem. „Kindlasti tuleb seiret jätkata, kuid ei saa unustada kaupade ja inimeste vaba liikumise reegleid,” viitas ka Sester asjaolule, et ta ei ole vaimustunud mõttest sundida maksuametit jälgimist ülemäära karmistama.

Rahandusminister nentis aga, et alkoholipoliitika üldisi rahvatervise eesmärke silmas pidades on üks võimalus EL-i taseme [lubatud maksimumkoguste] arutelu.

Mullu laekus alkoholiaktsiisi võrreldes aasta varasemaga 13% rohkem.

Kuigi Läti piirikaubanduse mahu pärast on mures ka alkoholitootjad ise, kes viitavad sellele kui ulatuslikule maksuprobleemile, ei kiida alkoholitootjate ja maaletoojate liit heaks Ossinovski ideid suurendada maksuameti tegevust või vähendada piiriüleseid koguseid. Liidu värske tegevjuht Triin Kutberg, kelle eelmine töökoht oli just maksuamet, nentis, et oleks äärmiselt kohatu hakata nõudma ametilt suuremaid järelevalvemeetmeid, kui samal ajal üritatakse juurutada põhimõtet, et maksuamet oleks inimesele pigem partner ja nõustaja. Liidu arvates võis Eestil jääda eelmisel aastal piirikaubandusest saamata kuni 20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu ning viiendik Eestis tarbitavast kangest alkoholist müüakse Läti kaudu. Kuigi liit räägib pidevalt Eesti saamata jäänud maksutulust, teeb alkoholitootjatele muret ka see, et kuigi Lätist saab ka Eestis toodetud alkoholi odavamalt, minnakse Lätti ikka veelgi odavamat alkoholi ostma. Seega väheneb ka siinsete tootjate ja maaletoojate käive.

Aktsiisi tõstetakse liiga kiiresti

„Mis oleks ikkagi reaalne meede, mis aitaks kaasa sellele, et Eesti elanik tarbiks Eestis ja maksud jääksid siia? Liidu seisukoht on endiselt, et Eesti ei tohiks tõsta alkoholiaktsiisi kiiremini, kui teeb seda Läti. Tänaseks oleme nagunii loonud arvestatava vahe ja piirikaubanduse. Aga ärme anname sellele vähemalt hoogu juurde,” rõhutas Kutberg. „Pilti peab vaatama ka laiemalt kui ainult alkoholikogused. Kui inimene juba läheb piiri taha, siis ta ka näiteks tangib seal ja suure tõenäosusega toob ka muid kaupu.” Ta rõhutas, et aktsiisi tõstmine ei aita ka rahva tervisele kaasa, sest just avatud piiride puhul hakatakse lihtsalt tarbima välismaist odavamat alkoholi.

Graafika: Toom Tragel

Uus valitsuskoalitsioon on põhjendanud alkoholiaktsiisi tõstmist sellega, et alkohol ei tohiks sissetulekutega võrreldes odavneda, vaid peaks pikemas perspektiivis hoopis kallinema. Nii otsustas valitsus muu hulgas tunduvalt tõsta just lahja alkoholi aktsiisi (vt kõrvallugu), et vähendada kange ja lahja alkoholi aktsiisimäära erinevust.

Ühtlasi nentis rahandusministeerium aktsiisipoliitika mõjuanalüüsis, et aktsiisitõusuga kaasnev risk on seotud just piirikaubandusega. „Piirikaubanduse risk puudutab kanget alkoholi oluliselt enam kui lahjat. Maksuhaldur peab rohkem panustama Lätist saabuvate kaubavoogude kontrollimisele, et takistada suures koguses alkoholi vedu mitteisiklikuks otstarbeks,” seisab analüüsis.

Valitsuse alkoholiaktsiisi tõstmise kava

Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis 70% ja 2018. aasta veebruaris veel u 18%.

Näide: kui pooleliitrine õlu maksab praegu 1,09 eurot, siis pärast veebruarikuist aktsiisitõusu maksaks see ainult aktsiisi hinnaosa arvestades 1,11 eurot ja pärast juuli aktsiisitõusu 1,29 eurot.

Kange alkoholi aktsiisimäär tõuseb kuni 2020. aastani igal aastal 10%.

Näide: kui liiter viina maksab praegu 21,72 eurot, siis pärast aasta alguse aktsiisitõusu oleks selle hind 23,89 eurot ja 2020. aastaks 31,80 eurot.