E-sigarettide turgu ootab suurpuhastus

Samal ajal kui suitsupakke «ehivad» kolepildid, valitseb e-sigaretiturul mõnus vabadus. Massiivne internetikaubandus, peened piibud ning energiajoogi- ja koolamaitselised vedelikud – e-sigarettidest on saanud elustiiliäri, mille tagantjärele kontrolli alla saamine kujuneb keeruliseks.

Tasapisi hakkavad e-sigaretiturul kehtima ühtsed mängureeglid. 20. novembriks pidid kõik e-sigarettide müüjad esitama terviseametile aruande müüdava kraami, sealhulgas täitevedelike koostise kohta. Seda infot koguvad kõik liikmesriigid Euroopa Liidu ühisesse andmebaasi. Möödunud nädala seisuga oli terviseamet saanud infot 7455 toote ning 66 ettevõtte kohta, kes Eestimaal e-suitsuga äri teevad. Ainult et kellelgi pole päris täpset aimu, mida selle teadmisega peale hakata.

Seaduse järgi tuleb hakata kontrollima, kas Eestis müüdavad vedelikud ja e-sigaretid vastavad euronormidele. Tuleva aasta 20. maist ei tohi direktiivile mittevastavat kraami enam müüa, näiteks täitevedelikke, mis on suuremas kui kümnemilliliitrises pudelis. Sisuliselt on kaupmeestel lubatud seni oma ladu ELi reeglite vastastest toodetest tühjaks müüa. Aega on viis kuud. «20. mail 2017 saab «vana» toodangu realiseerimiseks antud üleminekuaeg läbi ning sellest kuupäevast alates peavad kõik tooted vastama uutele nõuetele,» kinnitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kärt Sõber.

Ent siin tekib probleem. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütleb, et tuhandete vedelike kohta tehtud teavituste kontrollimine võtab aega rohkem kui aasta. «Terviseamet peab hakkama iga toote toimikut eraldi analüüsima, aga mis ulatuses, see on esialgu veel arutamisel,» kõneles Saluri. Ta lisas, et kuna toimikutele pääsevad ligi väga vähesed inimesed, ja amet ei ole suutnud neid veel analüüsida, siis pole ka võimalik neist kokkuvõtet teha.

Saluri osutas, et seaduse järgi peaks e-sigarettide nõuetele vastavuse üle tegema järelevalvet tarbijakaitseamet. «Terviseamet on küll pädevaks asutuseks määratud, kuid järelevalvet teeme meie ainult teavituste esitamise ja suitsetamisruumide üle,» ütles Saluri.

Tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuhi Hanna Turetski sõnul pole neil aga pädevustki, et hulgimüügi kontrolli teha.

Ehk peaks selle teemaga tegelema maksu- ja tolliamet? Tolliosakonna juhtivinspektor Andreas Sõlg selgitas aga, et nemad kontrollivad üle piiri tulevaid saadetisi, lähtudes konkreetsetest riskidest. Seda tehakse peamiselt saatedokumentide põhjal ning aeg-ajalt vaadatakse läbi ka pakke. Küll aga kinnitab toll, et maale toodavate e-sigarettide puhul suheldakse terviseametiga, kes peaks ikkagi andma hinnangu, kas kaup vastab nõuetele või ei.

Sõber sõnas, et vastavalt tubakaseadusele peavad järelevalvet tegema nii terviseamet, maksu- ja tolliamet kui ka tarbijakaitseamet, kelle vahel on ülesanded ära jagatud.

Sõber lisas, et uue andmebaasi eesmärk on saada ülevaade turul olevatest toodetest ja nende koostisest ning seeläbi ka nõuetele vastavusest. «Varem saabusid aruanded igasugusel kujul ja neid andmeid oli võimatu hallata,» selgitas Sõber. «Uus infosüsteem on üleeuroopaline ning sellesse toodete kohta info lisamist kontrollib Eestis terviseamet,» lisas ta.

Sõber kinnitas, et kõiki tooteid ükshaaval kontrollida ei jõuta, vaid seda tehakse riskianalüüsi põhjal pisteliselt. «See, et järelevalve tegemine võtab rohkem või vähem aeg, ei tähenda, et keegi seda ei tee,» lisas Sõber ja avaldas lootust, et terviseamet avaldab lähiajal ka oma kodulehel infot siin müügil olevate toodete kohta.

Terviseamet aga seda praegu veel lubada ei julge. «Näiteks ei ole Euroopa Komisjon veel vastu võtnud rakendusakti, seega me ei oska öelda, millised andmed on vaja avalikustada,» selgitas Saluri.

Sõber lisas, et kui menetluses olev tubakaseaduse eelnõu jõustub, peavad tubakatootega seonduvate toodete jae- ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad esitama majandustegevusteate, mida nad seni tegema ei pidanud. «Siis saab selgeks, kes üldse tegeleb Eestis nende toodete hulgimüügiga ning kelle üle peaks järelevalvet tegema,» lisas Sõber.

Täna valitsuses arutlusel olev tubakaseaduse eelnõu tooks piiranguid veelgi – kui juba praegu on keelatud välisriikidest interneti teel e-suitsu tellida, siis nüüd plaanitakse ära keelata ka kodumaised veebipoed, sest tooted on alaealistele liiga kättesaadavad. «Tubakadirektiiv võimaldas keelustada piiriülese kaugmüügi ning suurem osa ELi liikmesriike keelustas ka riigisisese kaugmüügi, näiteks Läti ja Soome,» tõi Sõber näiteid.

Rahandusministeeriumi ettepanekul on lisatud tubakaseaduse eelnõusse ka keeld, mis ei luba e-vedelikesse lisada maitse- ja lõhnaaineid. «Alates sellest aastast kehtib samasugune keeld ka sigarettidele ja isekeeratavale suitsetamistubakale. Kuna elektroonilised sigaretid on tubakatoodete alternatiivtooted ja neid kasutatakse samal eesmärgil, on selline lähenemine põhjendatud,» arvas Sõber.

Mida on keelatud 20. maist 2017 müüa?

-Vedelikud, kus nikotiini on rohkem kui 20 mg/ml.

-Nikotiiniga ühekordsed täitekapslid või mahutid, mis on suuremad kui 2 ml.

-Nikotiiniga täitevedeliku pakendid, mille maht on suurem kui 10 ml.

-Lisaks nikotiinile teisi lisaaineid (kofeiin, tauriin, muud stimulaatorid, vitamiinid) sisaldavad vedelikud.

-E-sigaretid, mis ei ole lapse-, võltsimis- ning purunemiskindlad ja lekkimist ära hoidva mehhanismiga.

Mis on plaanis keelata?

-Maitse- ja lõhnaainetega rikastatud vedelikud (välja arvatud tubaka maitse ja lõhn), sõltumata sellest, kas nad sisaldavad nikotiini või mitte.

-Riigisisene internetis kaubitsemine.

- E-sigarettide väljapanek ning kaubamärkide esitlemine müügikohtades sarnaselt tubakatoodetega (üleminekuajaga 1. jaanuar 2019).

Mis on juba keelatud?

-E-sigarettide müük alaealistele, kes ei tohi seda ka omada ja tarvitada, isegi siis, kui vedelik on nikotiinivaba.

-Tänavu juulist ei tohi eraisik tellida e-sigarette ja täitevedelikke välisriikide internetipoodidest. Kui tollitöötajad selliseid saadetisi avastavad, siis neid maale ei lubata, vaid saadetakse kas müüjale tagasi või hävitatakse. Novembris ja detsembri alguses on tagasi saadetud 43 tellimust.

-Lasteasutustes e-sigareti tõmbamine.

Kommentaar:

Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Triinu Kabel:

E-sigaretid on noorsoopolitseinike jaoks igapäevane teema ja võib öelda, et alaealisi, kes seda omavad, on võrdlemisi palju. Seejuures aga ei olda alati teadlikud, et isegi juhul, kui e-sigaret nikotiini ei sisalda, siis ei tohi alaealised tubakaseaduse järgi seda sellegipoolest ei omada ega tarbida. Politseini jõuavad signaalid e-sigareti tarvitamisest reeglina õpetajate ja lastevanemate kaudu, kes on koolis vastavat tegevust märganud ja sageli ka sekkunud. Ennetusloengutes, mida noorsoopolitsei koolides teeb, on e-sigareti kohta alati ka rohkelt küsimusi. Olgu öeldud, et seaduse silmis ei erine e-sigareti suitsetamine tavalise sigareti tarvitamisest.