90
90s coming back. Vana kooli stiilis hoogne äritüli Tallinna südames
0KINNISVARARINGKONDI ERUTAV AFÄÄR; Kaks ärimeest nägid jahmatusega, et juristiks õppinud kompanjon pani neilt tuuri 14 miljonit eurot väärt ärimaja Tallinna südames.
TEHTUD! Rävala Büroohoone juhataja Priit Kotkas müüs väärtusliku ärimaja firmale Nordland Kapital, mis on tema enda kontrolli all. Foto: Vallo Kruuser
Veebruari alguses toimunud Rävala Büroohoone aktsionäride üldkoosolek meenutas paarikümne aasta taguseid aegu, kui ettevõtjad tarvitasid üksteisega suhtlemises musklimeeste abi.
Ekspressile esitatud kirjelduse kohaselt kutsus kõnealuse üldkoosoleku kokku aktsionär Üllar Udras (54). (Nagu ülejäänud kaks aktsionäri, ei ole ta kõnealuse aktsiaseltsi osanik eraisikuna, vaid pisikese erafirma kaudu. Nende firmade nimed pole selles loos olulised.)
Udras ei kuulu A-kategooria ärituusade sekka. Kunagi pälvis ta tähelepanu Eesti Loto finantsdirektorina.
Tema vastane Priit Kotkas (49) on tuntum tegelane: kunagine Tark & Co büroo advokaat ja kommivabriku Kalev direktor. Ta madistas tollal avalikult Oliver Kruudaga ja lõi konkureeriva Maiasmoka kaubamärgi.
Kotkas püüdis koosolekut üle võtta. Ta tõi kaasa notari ja kaks turvameest ning alustas koosolekut enne kaasaktsionär Udrast.
Udras ilmus kohale samuti turvamehe saatel, keda aga Kotkase mehed alguses sisse ei lasknud. „Koosolekult ei puudunud paberite katki rebimine kähmluses,“ väidab Udrase leer.
Talinvestist tuntud kolmik
Koosolekult oli eemale puksitud kolmas aktsionär, aastaid Hispaania lõunarannikul Marbella sooja päikese all pesitsenud Jaak Roosipuu (50). Tema hiilgeaeg jäi 90ndatesse aastatesse, mil tema investeerimispank Talinvest hiilgas erastamistehingutes ja väärtpaberiturul, kuni kolinaga põhja läks.
Udras ja Kotkas olid neil ilusatel aegadel Talinvesti juhatuse liikmed. Kui Talinvest võitis Kalevi erastamiskonkursi, pandi nii Kotkas kui ka Udras kommivabrikusse juhtivatele kohtadele.
Ehk kolmiku näol on tegemist pundiga, kes tunneb üksteist aastakümneid. Praeguseks käib aga nende vahel pesueht ärisõda.
Osa maja hinnast võeti laenuna juba välja
Foto: Vallo Kruuser
Kokkupõrke põhjus on üheksa korrusega ärimaja pealinna südames, mida võib tinglikult nimetada Tallinn Cityks. Hoone paikneb nn Euroopa Liidu Maja ja üle tänava asuva SEB Panga peahoone vahel, aadressil Rävala puiestee 2. Tuntumate üürnikena figureerivad kasiino ja mitu notaribürood.
Hiljuti pakkusid ühe Põhjamaa investorid maja eest peaaegu 14 miljonit eurot. Sellise summa eest tasub võidelda – eriti praegusel kriisiajal.
Viimase majandusaasta aruande (2018) kohaselt ulatus majafirma jaotamata kasum 9,4 miljoni euroni.
Osa sellest rahast võtsid kolm peremeest enne eelmist masu firmast välja. Mitte dividendide, vaid laenudena. Igaüks sai peaaegu 1,2 miljonit eurot.
Kuna omanikud ei tohtinud otse laenu saada, liikus raha Priit Kotkase ühe firma kaudu, kes summa võrdselt kolme mehe vahel jaotas. Ühtlasi lepiti kokku, et neid laene ei küsita tagasi muidu, kui kõik kolm sellega nõus on. Sisuliselt olid need „igavesed“ laenud.
Peremehed lähevad tülli
Roosipuud esindava advokaat Heidi Rajamäe-Pariku sõnul põhjustas tüli erimeelsus maja saatuse osas. Jaak Roosipuu leidis mullu, et kinnisvara hinnad on laes ja vaevalt nad kõrgemale tõusevad. Ta soovis ärimaja maha müüa. Kotkas ei olnud nõus.
Leegina lahvatasid vastuolud sügisel, kui madinaks läks hoopis Udrase ja Roosipuu vahel. Roosipuu oli Udrasele võlgu ühe teise lepingu alusel ega maksnud laenu õigeks ajaks ära. Udras palkas vandeadvokaat Enno Heringsoni, kes pani Roosipuu osaluse ärimajas enampakkumisele.
Mullu novembris ilmuski Eesti Päevalehes kuulutus oksjoni kohta. Alghind oli miljon eurot (tegelik väärtus pigem kolm korda suurem).
Esialgu valitses vaikus.
Roosipuule lisati survet. Kotkas kutsus Roosipuult tagasi ühisest ärist võrdselt saadud laenu, mis polnud mõeldud tagasimaksmiseks. Ta andis tagastamiseks kuus kuud.
Maksid ära hoopis teise võla!
22. novembril vastas Roosipuu Udrasele, et raha on olemas ning mehed leppisid aktsiate tagastamises kokku. Aga Roosipuu ei kandnud kohe raha üle, sest pelgas, et äkki teeb midagi advokaat Heringson. Udras oli nimelt vahepeal enampakkumisele pandud Roosipuu osaluse hoiustanud advokaadibüroo arvele.
Pressing muudkui tugevnes. Kotkas käskis Roosipuul ühisest ärist võetud laenud tasuda viivitamatult. Roosipuu advokaat Rajamäe-Parik nimetab säärast nõudmist pahauskseks.
Aga tema kliendi pitsitamisest tõusis Udrasele kasu. Veel samal päeval laekus Roosipuult 694 000 eurot.
Roosipuu uskus, et maksis ära võla, mille tagatiseks oli osalus ärimajas, pant lõppes ja ta saab maja aktsiad tagasi.
Marko Mumm
Naljatilk! Õiged kombinatsioonid nüüd alles algasid.
Udrase advokaat Heringson vastas: ei-ei, et see raha läks hoopis teise laenu katteks. Ärimaja osalusega tagatud võlg on ikka üleval.
Seda osalust noolis samal ajal Jaak Roosipuu kompanjon Priit Kotkas.
Kas advokaat hüppas üle?
Roosipuu ja Udras usuvad, et advokaat Heringson mängis topeltmängu ja hakkas tegutsema oma kliendi ehk Udrase huvide vastaselt.
See kahtlus ei tekkinud tühja koha peal, sest Roosipuu oli vahepeal Udrasega ära leppinud. 5. detsembril saatis Udras oma advokaadile Heringsonile ja tema büroole digiallkirjaga avalduse, et oksjon on tühistatud ja palus ärimaja osalus Roosipuule tagasi anda.
Aga sellele ei tulnud mingit vastust.
Heringson vastas hiljem, et ta ei näinud kirja õigel ajal.
Kuna advokaat pani tuima, helistas Udras osaluse soetamisest huvitatud Kotkasele ning teatas, et oksjonit ei toimu.
Lisakindluse saamiseks pöörduti kohtusse. Harju Maakohus peatas oksjoni toimumise.
Udras helistas korduvalt Heringsonile, aga too ei võtnud telefoni vastu. Hiljem põhjendas ta, et ei pea olema kogu aeg kättesaadav. Samas viibis ta tol päeval tõesti advokatuuri koolitusel.
Ärimees ei saa oma kaitsjat kätte
Pole selge, millal nägi Heringson kohtu määrust oksjoni ärajätmise kohta. Seda sai ta vaadata e-toimikust, samuti saatis Roosipuu advokaat Eerik Entsik määruse nii Heringsoni kui ka tema büroo meiliaadressile.
Aga kuskilt pole näha, millal täpselt need dokumendid avati.
Kellaajad on olulised, sest oksjon pidi toimuma 6. detsembri südapäeval.
Kuna Heringson oli kadunud nagu Lembitu pealuu, läksid Roosipuu, Udras ja advokaat Hannes Olli kell 11.50 Heringsoni büroosse. Heringsoni polnud kohal, kuigi kohe pidi seal algama enampakkumine. Büroo kolm töötajat teatasid, et nad ei kinnita, kas Heringson sai kätte teated enampakkumise peatamise kohta. Nad ei võtnud vastu mingeid dokumente ega andnud kinnitust, et asutakse advokaadibüroos.
Siis kukkus kell.
Juhtuski see, mida kardeti
45 minutit hiljem helistas Heringson Udrasele ning ütles, et müüs Roosipuu osaluse maha. Ta teatas süütult nagu lambuke, et ei tea midagi sellest, kuidas Roosipuu tasus oma võla ja kuidas oksjon oli tühistatud. Mis sest, et oksjoni olid tühistanud nii Udras kui ka Harju Maakohus ja enam ei eksisteerinud nõuet, mille katteks ta aktsiad müüs.
Udras saatis Heringsonile SMSi, et too edastaks talle digiallkirjadega müügilepingu. Heringson seda ei teinud.
Müügilepingut nägi Udras alles ligi kuu aega hiljem. Selle tingimused, mida Heringson oma kliendi Udrasega kunagi ei kooskõlastanud, ütlevad, et Kotkas sai aktsiad kohe kätte, kuid osaluse eest maksmiseks eraldati talle pool aastat ja ta võib maksta reaalse raha asemel teise nõudega Roosipuu vastu.
Kui tavaline inimene läheb poodi, peab ta kauba eest andma raha. Selles äris võis aga aktsiate eest tasuda hoopis nõudega.
Mitu korda pean ma samalt mehelt raha küsima?
Jaanuaris selguski, et Kotkas soovis Udrasele tasuda nõudega Roosipuu vastu. See nõue tuli eelpool kirjeldatud laenust, mida majafirma aktsionärid aastaid tagasi võrdselt laenudena firmast välja võtsid ja mis tagastamisele ei kuulunud. Ehk Kotkas ostnuks Roosipuu aktsiad ühise majafirma vara eest ise midagi tasumata.
Teisisõnu oli sündimas erakordselt narr asi: kui varem oli Udrasel nõue Roosipuu vastu ja seda tagas osalus ärimajas, siis pärast enampakkumist on tal uuesti nõue Roosipuu vastu ja selle tagatiseks pole mitte midagi!
Sellega polnud aga asi läbi. Konflikt alles kogus tuure. Kumbki pool hakkas vastast pommitama, kusjuures seni Udrast kaitsnud Enno Heringson ilmus nüüd ametlikult välja Kotkase esindajana.
Ärisõdade klassika
Mõlemad pooled võtsid kasutusele kogu arsenali, mida äriseadustik lubab.
Kumbki pool kutsus kokku oma aktsionäride koosolekud. Neist ühel käisid mõlemad leerid turvameestega ja tekkis kähmlus, millest rääkis loo algus.
Mõlemad pooled tahtsid ärimajas kehtestada oma võimu (Kotkas määras firma nõukogusse oma joped, Udras esitas aga esimest korda Eesti äriajaloos taotluse, et seda teeks kohus).
Selle terava äritüli üksikasju saaks pikalt esitleda, kuid nad huvitavad eeskätt asjaosalisi, mitte laia avalikkust. Neist mitmed on jõudnud kohtusse. Enno Heringsoni kohta laekus kaebus ka advokatuuri aukohtule. Advokatuuri kantsleri Leen Eenpalu sõnul pole seda veel menetletud.
Direktor müüb ärimaja
Keset seda hoogsat võimuvõitlus lõhkas Priit Kotkas veebruari keskel „tuumapommi“. Ta müüs Rävala Büroohoone juhatajana ärimaja ehk firma kõige väärtuslikuma vara maha.
Ostjaks osutus äsja asutatud firma, mis on Kotka oma.
Kotkas teatas kohtunik Ants Mailendile, et võõrandas maja vaid „vaidluste ajaks“. Sellega kaotas aga firma iga-aastase tulu kinnisvara välja rentimisest, mis on ligi 500 000 eurot aastas.
Väidetavalt müüs Kotkas ärimaja iseendale 4,5 miljoni euro eest. Ja üks Põhjamaa juurtega firma tegi hiljuti pakkumise, et ostab kinnistu ligi 14 miljoni euro eest…
Sven Arbet / Äripäev
Ja maja „õiget“ väärtust on väga raske tuvastada, sest kiirelt paisuva kriisi ajal liiguvad üüri- ja müügihinnad vägagi dünaamiliselt.
Küll aga pani kohus märtsi alguses keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti riigi kasuks. Tülid ju muudkui kasvavad.
Laim ja valed!
Ekspress saatis selle loo mustandi tutvumiseks loo peaosalistele.
Priit Kotkas vastas, et tõele vastab „vaid see, et pikaajaliste partnerite vahel on puhkenud õigusvaidlused. Kogu sündmuste kirjeldus koosneb laimust ja valedest, mille käsitlemisega ma ajakirjanduses tegelema ei hakka“.
Advokaat Enno Heringson vastas, et tema büroo vastu on kõnealuse tüliga seoses esitanud juba kolm hagi. „Kaks neist jättis kohus nende juriidilise ainetuse tõttu isegi menetlusse võtmata,“ märkis ta ja avaldas arvamust, et peagi lõpeb ka kolmas. Üllar Udrase aukohtusse pöördumise kohta tõdes Heringson, et „näib, et see on esitatud ainult eesmärgil, et ajakirjanduses saaks esile tuua fakti, et minu vastu on advokatuuri aukohtusse avaldus esitatud“. Ta lisas, et samalaadse kaebuse esitas ka Jaak Roosipuu eelmine advokaat, aga kohus ei hakanud seda arutamagi.
Loo kohta teatas Heringson, et Ekspressile on esitatud „hulgaliselt pooltõdesid, otseseid valesid ja ka puhast fantaasiat“. Ta teatas, et artikkel sisaldab „väga suures ulatuses ebaõigeid faktiväiteid“, kuid ei täpsustanud, mis siin vale on.
Igatahes näib, et Eesti äriajalugu on saanud veel ühe näite tüngategemise meistriklassist.