5G
Mäks ja 5G – väliskapital jagab mobiilside turgu vaid omadele
27Uued tulijad 5G arendamisel viiksid hinnad alla ning tõstaksid kvaliteeti, lubamatu on nende eos välistamine.
Illustratsioon: Aili Väronen
Ole hea, aeg on käes
hommikupäike ju paitab
su suletud silmi
ava need ja sa näed
nagu oleks sind kutsutud filmi
ühte vanasse filmi.
See Tõnis Mägi alias Mäksi lugu tuleb mulle meelde, kui ma näen meedias välismaiste suurettevõtete võitlust ja makstud artikleid Eesti firma koduturule tuleku vastu.
Aastal 1997 sõdisid Radiolinja (praegune Elisa) ja EMT (Elion) eestlaste asutatud kolmanda mobiilioperaatori Q-GSM-i (Tele2) turule tuleku vastu. Tol ajal kasutasid vanad olijad sama retoorikat mis tänapäeval: ruumi on ainult kahele ja kliendile on oi-oi kui hea, kui on ainult kaks operaatorit, see uus on nii nõrk, näete omanikud on pangale võlgu jne jne. Justkui copy-paste tänastest avaldustest.
Osapooled rindejoonel on ka peaaegu samad. Ühel pool on tolleaegne Q-GSM-i tegevjuht, vahepeal mereväe ohvitseriks tõusnud investor Toomas Peek võitlemas toimiva konkurentsi eest. Teisel pool on aga fossiilide vägesid juhtimas Soome kontserni palgatöötaja Sami Seppänen.
Ainult et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM-i) ametnikud olid 90-ndatel neutraalsed ja lähtusid üldisest Euroopa poliitikast, et uusi tulijaid tuleb toetada, sest nii toimib konkurents paremini ja sunnib vanu olijaid jalgu kõhu alt välja võtma. Praegu aga on ka ametnikud asunud avalikult välismaiste suurfirmade poolele.
Näiteks toimus MKM-is skandaalne hääletamine, kus osalesid kolm vana olijat: Elisa, Elion ja Tele2 ning uus püüdleja Levikom. Oi, milline üllatus, häältega 3 : 1 otsutati, et uut tulijat turule ei lasta. Telekommunikatsioonis on vanadel nii suur eelis, et kui on kolm sagedusluba oksjonil, siis see tähendab telekommunikatsiooni äriloogikast tulenevalt, et need on mõeldud kolmele vanale operaatorile. Nad võtavad oma finantsjõuga ja turupositsiooniga selle, mis neile kuulub. Tegemist on tol ajal sotside poolt juhitud majandusministeeriumi ametnike ja ettevõtlusminister Rene Tammisti poolse kartellilaadse tegevuse toetamisega, kui leebelt väljenduda.
Ajalugu soosib konkurentsi
Uue mobiilioperaatori tulek tõi selget kasu kogu Eesti majandusele. 1993. kuni 1997. aastal suurenes mobiilside klientide arv Eestis kokku kuni 12 000 inimese võrra aastas. Alates aastast 1997, mil tuli turule uus operaator Q-GSM, tõusis klientide arv aga üle 100 000 aastas. Sealjuuures suurenes hüppeliselt ka vanade operaatorite klientide arv. Ärikeeli öeldes suurendas uue tulek turgu.
Q-GSM-i turuletulek andis majandusele peaaegu sama suure tõuke kui EL-i toetused.
Leonard Waverman Kanada McMasteri ülikoolist on jõudnud järeldusele, et kümme uut mobiiltelefoni saja elaniku kohta tõstab majanduskasvu 0,8 kuni 1,2 protsenti. Võib öelda, et Toomas Peegi juhitud Q-GSM oli Eesti majandusele sama tulus kui hiljem Euroopa Liidu toetused majanduskeskkonna loomisel.
Nüüd 5G sageduste jagamisel on tekkinud Eestil ainulaadne võimalus korrata 90-ndate lõpus alguse saanud edulugu, toetades uute tegijate sisenemist turule.
Ruumi on paljudele
Täna jagatakse 390 MHz riiklikku sageduse ressurssi. Standardi järgi saab ühele operaatoritele anda minimaalselt 10 MHz ja maksimaalselt 100MHz – seda 10 MHz kaupa. Iga riigimees, kes lähtuks olukorrast, et mida rohkem mängijaid turul, seda parem tarbijale, ja kes oskaks jagada 390 MHz sajaga, leiaks, et õige arv litsentse oleks vähemalt neli. Näiteks 100, 100, 100 ja 90. Seda on toetanud oma uuringus ka Eesti konkurentsiamet.
Enamikus Euroopa riikides on välja antud 4–6 litsentsi. Ühendkuningriigis, mis on Euroopa telekommunikatsiooni konkurentsi juurutamise lipulaev olnud juba vähemalt pool sajandit, on väljastatud viis litsentsi. Võin hariduselt raadioinsenerina kinnitada, et kõik argumendid kolme litsentsi kasuks on tehniliselt mõtlevate inimeste demagoogia, kus on unustatud kõik see, mida riik peaks soosima.
Uus tulija ei võtnud vanadelt midagi ära, vaid tõi uusi kliente ka neile.
Olukorras, kus riik ei tohi ilma olulise põhjenduseta ettevõtlust piirata, tahetakse praegu selleks, et saaks jagada sagedusi vaid kolmele välismaisele kontsernile, tuhandete klientidega jõuliselt arenevalt Levikomilt seninegi sagedus ära võtta. Selle asemel, et soodustada uute turule tulekut, võitleb Eesti riik kohtu kaudu konkurentsi tugevnemise vastu.
Hoopis uus reaalsus
5G standard on epohhiloov seepärast, et see tekitab läbimurde IOT- (asjade interneti) turul. Just sellest lähtudes tuleks anda välja võimalikult palju lubasid, et just selles uues perspektiivses sfääris aidata uusi tegijaid. Just aidata, mitte vastu sõdida. Seda enam, et IOT annab tohutult rakenduste loomise võimalusi emariigis. Kui turul oleksid ka kodumaised firmad, siis see annaks kogu IT- ja start-up’induse sektorile tohutu tõuke.
Loomulikult ei saa Euroopa Liidu piires eelistada kodumaist, kuid kindlasti ei soovita euroliidu reeglid kodumaiseid investoreid kiusata. Huvitav, mis juhtuks, kui Soomes tahaks mõni Soome laevafirma tulla Tallinna-Helsinki liinile ja Ain Hanschmidt asuks Soomes võimusid lobima, et see firma ei saaks vajalikku luba. Mina arvan, et teda ei lastaks Soomes elu lõpuni ei sadamas aga lennujaamas maale.
Kõik argumendid kolme tegija toetuseks on demagoogia, mis näitab hoolimatust riigi vajaduste suhtes.
Kogu kuulsa 5G kohtusaaga on esile kutsunud ametnike rumalus. Kui praegu koalitsiooni kuuluv EKRE soovib tegelikult toetada toimivat konkurentsi, aga mitte luua eeliseid välismaalastele Eestist raha väljaviimiseks, siis olgu vihjeks öeldud, et mõne kuuga on võimalik see ebariigimehelikkus lõpetada ja 5G kiiresti käivitada.
Lõpetan heas usus, et tegemist ei ole ametnike korruptsiooniga, vaid inimliku eksitusega, Tõnis Mägi laulu sõnadega:
Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead.
Riigi väitel lähtutakse parimast kvaliteedist
Eestis jagati konkursil 5G sagedusala 130 MHz-iste plokkidena kolme operaatori: Telia, Elisa ning Tele2 vahel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on sagedusala väikesteks plokkideks jagamisel suurim oht see, et niigi piiratud sagedusressurss killustub liigselt ning nõnda pole võimalik välja arendada vajalikke teenuseid.
Samuti 5G litsentsi soovinud Levikom on otsuse kohtusse kaevanud ning kuni lahenduseni võrkude väljaehitamine Eestis seisab. Levikomi kõrvalejätmist on tauninud ka konkurentsiamet, kelle hinnangul oleks tarbijatele kasulikum, kui sagedusalad pandaks oksjonile väiksemate plokkidena.