50k

Raha jälgedes: Keskile annetatud 50 000 eurot tuli ärimehelt, kel Tallinnas suured ärihuvid

59Keskerakond proovib avalikkust veenda, et Jana-Helen Juhaste annetas neile 50 000 eurot isiklikku raha. Ekspress tuvastas salapärase raha allikana hoopis vastuolulise Tallinna ettevõtja, kellel on ärihuvid ühes Tallinna kurikuulsamas kinnisvaraprojektis ning kes ootab linnalt suurt vastutulekut.

Erik Moora

Greete Lehepuu

• 
  
• 
  
• Jaga
• 0
• Kuula

Illustratsioon: Mart Nigola

Keskerakonna juhtkonnal on kibedad müügipäevad.

Nad püüavad avalikkusele maha müüa versiooni, et 22. jaanuaril erakonnale 50 000 eurot annetanud tundmatu Tartu väikeettevõtja Jana-Helen Juhaste:

* annetas Keskerakonnale oma isiklikku raha, ehkki tema sissetulekud nii suure summa annetamist ei võimalda;

* selle raha, 50 000 eurot, sai ta ootamatult oma eksmehelt ja esimese lapse isalt aastate eest, mil too ei ole lapse kasvatamises osalenud;

* mees olla raha saanud edukast kinnisvara müügitehingust Lõuna-Euroopas;

* Juhaste pidas 15-aastase lapsega aru ja nad otsustasid, et nad ei vaja seda raha, sest “saadakse niigi hakkama”. Selle asemel otsustasid nad selle annetada;

* nagu Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa Äripäevale ütles: “Tal oli mõttes kas üks, teine või kolmas organisatsioon, aga lõpuks valis ta Keskerakonna.”;

* selle kinnituseks olevat Jana-Helen Juhaste omaalgatuslikult soovinud astuda ka erakonna liikmeks;

* Keskerakond sai annetuse tagamaadest teada alles 27. mail, kui avalikkuse survel toimus videokõne erakonna juhtide ja Juhaste vahel. Enne seda annetuse tausta vastu huvi ei tuntud.

Seda kõike ei räägita siiski avalikult.

Kui selgub, et raha on annetatud läbi tankisti, muutub selle vastuvõtmine kriminaalkuriteoks.

Erakonna juhtkonna avalik sõnum on ühtne: meie inimesed on rääkinud Juhastega, kontrollinud annetuse tausta, suhelnud Juhastega. Kõik olevat parimas korras. “Meie inimesed” on teiste seas aseesimees Mailis Reps, peasekretär Mihhail Korb ja erakonnas väga mõjukas sotsiaalminister Tanel Kiik. Ka peaminister Jüri Ratas kinnitas Eesti Päevalehele: “Juhaste selgitus oli igati põhjalik ja põhjendatud.”

Kõik nad kordavad avalikult nagu ühest suust: raha päritolu ja annetuse põhjuseid me siiski öelda ei saa, see olevat niivõrd isiklik lugu. Seda saavat kommenteerida ainult Juhaste ise. Sama kinnitas Päevalehele majandusminister Taavi Aas ja Ekspressile isegi Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Kuid Jana-Helen Juhaste ei kommenteeri midagi.

Tema siiani ainsaks sõnumiks avalikkusele on Keskerakonna poolt koostatud ja välja saadetud pisike pressiteade, kus ta kinnitab: “Keskerakonnale üle kantud 50 000 euro suurune annetus on tehtud minu isiklikest vahenditest. Soovisin toetada Keskerakonna maailmavaadet.”

Ekspress kaevas sügavamale ja tuvastas salapärase raha allika. Selgus, et selleks on ettevõtja, kellel on vägagi aktuaalsed ärihuvid Tallinnas. Vähe sellest, ta on ka viimasel ajal aktiivselt otsinud linnavalitsuse kontakti, et äriasju libedamalt liikuma saada.

Keskerakonna plinder

Enne kui tema isiku juurde jõuame, on vajalik selgitada, miks kogu Keskerakonna ladvik selle teemaga nii pingeliselt tegeleb.

Erakonna arvel on 22. jaanuarist seisnud arusaamatu päritoluga ning Eesti mõistes väga suur annetus. Kui selgub, et raha on annetatud läbi tankisti, muutub selle vastuvõtmine kriminaalkuriteoks. Annetatud raha puhtuses veendumine on erakonna kohustus.

Korduvalt kriminaalmenetluses süüdi jäänud erakonnale oleks see järjekordne mainelöök.

Asi on aga veel palju tõsisem. Mullu septembris sõlmis Keskerakond prokuratuuriga kokkuleppe eelmise keelatud annetuse kaasuses, kus ettevõtja Hillar Teder rahastas 2014. aastal Keskerakonda, et saaks Kadriorus vahetada Tallinna linnaga hinnalisi krunte. Erakonnale määrati kokkuleppe alusel karistuseks 275 000 euro suurune trahv, millest pidid nad päriselt tasuma vaid 25 000 eurot.

Ülejäänud 250 000 eurot mõisteti välja tingimisi. See tähendab, et juhul, kui erakond järgneva 1,5 aasta jooksul seadust ei riku, seda neilt ei nõuta. Juhaste annetuse tegemise hetkel pole möödas poolt aastatki. Kui selgub, et Keskerakond on võtnud vastu keelatud annetuse, pööratakse karistus täies mahus täitmisele.

Kes on salapärane rahaallikas?

Ekspressile teadaolevalt on raha tegelik omanik ettevõtja Martin Künnap (47), kellel on Tallinnas mitmeid ärihuvisid ning pooleli ka miljoneid eurosid väärt vaidlus Tallinna linnaga. Seda, et tegu oli Künnapi rahaga, kinnitab Ekspressile neli allikat.

Künnap on Üle linna Vinski, kes ajab äri mõlemal pool Soome lahte ja ka Hispaanias.

Ta figureerib enam kui 20 ettevõttes, mis tegelevad kõigega alates pakiveost, kinnisvara üürist kuni veinide ja parfüümide e-kaubanduseni. Ka pankrotihalduritele pole Künnap võõras, sest reas kaasustes on ta äripartneritele varem võlgu jäänud ning kadunud raha on tulnud kohtutes taga ajada. Arvamused mehest on kahesugused: praegused äripartnerid peavad teda pealehakkajaks, Künnapiga tülli pööranud aga kelmiks.

Künnapi äri kese on ettevõtete siseraadiote ja digitaalekraanide teenust pakkuv Mytv OÜ, mida ta omab kahasse oma venna, Soraineni advokaadibüroo partneri Paul Künnapiga. Sellel on rida tütarfirmasid, millega Künnap on kätt proovinud nii kinnisvara üürimises kui ka veinikaubanduses.

Martin Künnapi suurim ja kõrgeimate panustega äri käib kinnisvaraarenduse mõttes magusas asukohas Tallinna hipodroomil.

Praegusel juhul on aga hoopis huvipakkuvam fakt, et Künnapi suurim ja kõrgeimate panustega äri käib kinnisvaraarenduse mõttes magusas asukohas Tallinna hipodroomil.

Juba 1990ndate algusest omavad ligi 250 000 ruutmeetri suurust hipodroomi Jaan Manitski ja Mats Gabrielsson.

Ligi kümnendi on nad tahtnud hipodroomi asemele äri- ja elamukvartaleid rajada, ent põrkunud takistustele linnalt lubade saamisel ning projektide kooskõlastamisel. 2011. aastal tunnistas ärimehi esindanud advokaat Viktor Kaasik end süüdi 10 000 euro suuruse pistise andmises Tallinna linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule, et „õlitada” elu- ja ärirajooni detailplaneeringu edenemist. Staaradvokaat pidi seetõttu Advokatuurist lahkuma.

2016. aastal lõid Manitski ja Gabrielsson käed Martin Künnapi ja tema äripartneri Reigo Randmetsaga. Neliku ühisfirma Hipodroomi 15 OÜ tahab juba aastaid ehitada hipodroomile kokku saja korteri mahus elumaju. Mida aga ei ole, on ehitus. Koppa maasse löömast on takistanud vaidlused Tallinna linnaga, täpsemalt kommunaalametiga.

Nimelt on praeguse hipodroomi all puhas ja moodsast tsivilisatsioonist puutumatu maa: seal puuduvad nii elektrikaablid, vee-, kanalisatsiooni- kui ka sadeveesüsteemid. Aastate jooksul on Manitski ja Gabrielsson püüdnud nende rajamisel linnaga koostööd teha, kuid praeguseks on otsustatud esimesed kolm ise rajada.

Teine ja keerulisem on lugu aga sademevee ärajuhtimise süsteemiga. Selle ehitamine linna nõuete kohaselt läheks maksma hinnanguliselt 12 miljonit eurot. See kollektor puudutaks suurt osa ülejäänud linnaosa sadeveest. Arendajad ise on soovinud rajada tunduvalt odavamat süsteemi, kus sadevesi juhitaks ära maapinnal. Selle maksumus oleks suurusjärgus 3 miljonit eurot.

Kui Ekspress Künnapiga ühendust võtab, väidab ta, et selle arendusega ei ole mingeid probleeme: “Kõik on hästi. Kogu aeg on olnud hästi.”

Künnapi äripartner Reigo Randmets tunnistab siiski, et ehitusel seisis kaks aastat risti ees vaidlus Tallinna kommunaalametiga. „Ma räägin projektist endast – et nad üldse sellega nõus oleks,” kirjeldab Randmets toimunut. Viimased kaks aastat on linnavalitsus aga ärimeeste tellitud sadeveesüsteemi projektile järjepanu märkusi teinud ja seda tagasi põrgatanud.

Abilinnapea Kalle Klandorf, kelle haldusalas kommunaalamet on, kinnitab Ekspressile: “Sadevee läbi lahtise kraavi juhtimise aeg on möödas. See pole vastuvõetav ja oleme seda ka arendajale öelnud.”

Kuna sadevete ärajuhtimise süsteem haarab märksa suuremat maa-ala kui vaid hipodroomi alune pind, siis soovivad arendajad linnaga selle rajamise kulusid jagada. Selle üle nüüd läbirääkimised käivadki.

Projekt sai lõpuks kivi tagant liikuma umbes poolteist kuud tagasi, kui arendajad, Tallinna Vesi ja linn lepingu sõlmisid. „Täna tundub, et takistused on ületatud. Kulu kandmine ongi nüüd viimane suur küsimus: kes seda finantseerib ja mis osas, on täna veel ebaselge,” ütles Randmets.

Kohtumine aprillis

Aprilli keskpaigas avaldab ERR uudise, mis tõstab avaliku huvi rambivalgusesse nii poliit- kui ärimaastikul tundmatu hiigelannetuse tegija Jana-Helen Juhaste. Erakondada Rahastamise Järelevalve Komisjon, olles tutvunud Juhaste firmade käivete ja kasuminäitajatega, mis olid sellise annetuse tegemiseks liiga väikesed, taotleb Maksu- ja Tolliametilt ülevaadet tema legaalsetest sissetulekutest.

Martin Künnap võtab tuttavate kaudu ühendust Tallinna abilinnapea Aivar Riisaluga ja nad kohtuvad Tehnopolis, Mustamäel. Riisalu, kes kinnitab Ekspressile kohtumise toimumist, enda sõnul Künnapit varem ei tundnud: „Ma arvasin, et tean Eestis enam-vähem kõiki ettevõtjaid, aga teda ma küll ei tundnud,” meenutab ta.

Künnap viib jutu kiiresti hipodroomi arendusele.

Ta uurib Riisalu kirjelduse kohaselt, miks surub linn arendajatele peale 12 miljonit eurot maksvat sadevee ja kanalisatsioonide süsteemi, kui on olemas ka kolm miljonit eurot maksev projekt. Miks see ei sobi? Ning et kas Riisalu ikka teab, et hipodroomile plaanitud Elisa hoonega tähtaeg juba tiksub ja sellega on arendajatel peatselt probleem.

“Ma läksin Riisalu jutule, kuna ta on hobuseinimene."

Selle peale ei osanud Riisalu enda sõnul midagi kosta. Ehitamine, arendused ja maa-alused torud ei ole linnavalitsuses tema teema. Hiljem ta kontrollib kolleegidega kommunaalametist talle räägitut ja kuuleb kommunaalosakonna juhatajalt Ain Valdmannilt, et enamik Künnapi jutust ei pea paika.

Informeeritud allikad kinnitavad Ekspressile, et Künnap proovib kohtumisel Keskerakonnale annetatud raha tagasi saada, kuna sellest ei olevat kasu olnud. Kui Ekspress selle kohta Riisalult otsesõnu küsib, ta seda infot ei kinnita.

Olles äsja Toomas Lepa kohtuasjas jäänud sõna sõna vastu olukorras kohtus kaotajaks, on Riisalul põhjust ettevaatlik olla.

Künnap kinnitas, et on muuhulgas suhelnud Aivar Riisaluga ning rääkinud temaga ka rahast. “Oleme heietanud sellel teemal, aga ei, ma ei ole palunud tal seda raha tagasi kanda.”

Künnap eitab ka seda, et kohtumise eesmärk oleks olnud hipodroomi arenduse probleemidest rääkida: “Ma läksin Riisalu jutule, kuna ta on hobuseinimene,” ütleb ta. Riisalult tahtis ta väidetavalt küsida, kas oleks hea mõte hipodroomile ka ratsakeskust arendada, sest Riisalule läheb ratsavaldkond korda.

Riisalu kinnitab, et tõepoolest oli kohtumisel muuhulgas juttu ka hobuteraapia keskusest.

Kas ta palus oma eks-naisel teha tema rahaga Keskerakonnale annetus, küsib Ekspress Künnapilt otse? “Loomulikult ei saa ma sellist asja öelda,” on Künnapi vastus.

Künnap ei tunnista ega kinnita, et see on tema raha, mille Juhaste ära annetas. Ütleb, et need on “sügavad isiklikud asjad ja oma pangakontot ta ei aruta teistega”. Aga ta ka ei eita seda.

Keskerakonna vallatud kurvid

Nüüd tagasi Keskerakonna juurde. 22. jaanuaril laekunud 50 000 eurot puhkas nende pangaarvel vaikuses ja rahus ligi kolm kuud. Ehkki erakondade rahastamine on ülitundlik teema, ei küsinud keegi Keskerakonna juhtkonnast selle raha päritolu kohta.

Nii suure summa puhul on see leebelt väljendudes ebatavaline. Selline annetus võib pärineda võõrriigi eriteenistuselt, olla seotud rahapesuga või muu kriminaalse taustaga.

15. aprillil ütleb Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb rahvusringhäälingule: "Mina ei ole Jana-Helen Juhastega rääkinud ei enne ega pärast annetamist. Inimene ei ole ka minuga kontakti otsinud."

Avalikult ei asuta tegutsema enne, kui mai lõpus (4 kuud hiljem!) avalikkuses küsimus väga teravalt esile kerkib ja ERJK lubad teemaga prokuratuuri pöörduda. 27. mail teatab peaminister Jüri Ratas, et on palunud Juhaste üles otsida ning avalikkusele teatataksegi toimunud videokõnest, mille käigus Juhaste andis selgitusi. Pärast kohtumist ütles Korb: “Mind isiklikult see selgitus rahuldas absoluutselt 100 protsenti.”

Seda esitleti avalikkuse jaoks Keskerakonna esimese otsekontaktina Juhastega suhtlemisel.Tegelikult käib juba mõnda aega Tartus tegevus, et Juhastet erakonna liikmeks tuua. Üllatusena kõigile osapooltele avastati aprilli keskel, et Juhaste kuulub EKREsse.

See protsess on aga täis vastuolusid.

Juhastest saab Keskerakonna liige 3. juunil. Tema vastuvõtjaks on Keskerakonna juhatus Tallinnas. Kuna erakonna liikmeks saamine eeldab 2 soovitaja olemasolu, kaunistavad Juhaste avaldust ka keskerakondlaste Riina Kallase ja endise abilinnapea Artjom Suvorovi allkirjad.

Juhaste liitumist arutati aga juba 13. mail Tartu Keskerakonna juhatuses. See teiste avalduste seas ning valmistas mõnele koosolekul osalejale üllatuse. Nimest tunti ära naine, kelle kohta nad olid hiljaaegu uudistest lugenud seoses 50 000 euro suuruse annetusega. Mõnede koosolekul olijate seast tõusis protest: kas tõesti tahame vastu võtta inimest, kellega seotud rahaasjad ei ole korras? Lisaks oli sel hetkel Juhaste avaldusel vaid ühe soovitaja, Riina Kallase allkiri. Jaan Toots, Tartu piirkonna juht otsustas, et avaldus tõstetakse sel koosolekul kõrvale.

Keskerakonna Tartu osakonnast kinnitatakse Ekspressile, et pärast koosolekut piirkonna juhatuses õhkkond muutus. Uurides omavahel, kuidas avaldusega edasi minnakse, tundus osadele juhatuse liikmetele, et asi on juba otsustatud, Juhaste tuleb vastu võtta - ja see signaal tuleb Tallinna peakontorist. Pealegi polnud ühtki juriidilist põhjust, miks Juhaste avaldus tagasi lükata.

Pärast seda, kui Juhaste algne vastu võtmine läbi kukkus, tegi Suvorov Juhastele ettepaneku, et tema ja piirkonna esimees Jaan Toots võiks Juhastega kohtuda. Suvorov väidab Ekspressile, et peatselt saadigi kolmekesi kokku. Jutt läinud ka annetusele ning taas kinnitas Juhaste, et see on tehtud maailmavaate tõttu. „Veendusin, et ta sobib meie ridadesse väga hästi ja seega julgesin end pakkuda teiseks soovitajaks,” meenutab Suvorov.

Nüüd läheb aga kummaliseks. Kui Ekspress helistab Jaan Tootsile, et selle kohtumise kohta küsida, ütleb Toots, et ta ei ole Juhastega kohtunud: “Mina ei ole kohtunud."

- “Ei ole?”

"Ei ole isiklikult jah," kordab Toots.

Kummaline on lugu ka esimese allkirjaga.

Riina Kallas ütleb Ekspressile, et tema juurde tuli Juhaste ise oma paberil avaldusega. Kallas kirjeldab, et Juhaste valis soovitajaks just tema, sest mäletavat teda kunagiselt Rahvaliidu ürituselt. Tegelikult tõi Juhaste avalduse talle hoopis Catalina Porro, Juhastet kaasas polnud. Ekspressiga vesteldes Kallas eitab seda. Tema tutvuskonnas olevad inimesed aga kinnitavad Porro osalust.Porro oli ka see, kes tunnistaja sõnul Juhastet ja Kallast omavahel tutvustas - aga alles ligi kaks nädalat pärast seda, kui Riina Kallase allkirjaga avaldus Tartu Keskerakonna juhatuses arutluse all oli.

Catalina Porro

Catalina Porro kandis veel eelmisel aastal nime Kadri Mosin. Selle nime all on ta olnud Tartu Keskerakonna aktiivne liige ja sealse kontori töötaja. Just Porro (toona veel Mosin) oli seotud dokumentide ja raha kadumisega Tartu Keskerakonna kontorist, millega erakonna sisetüli käigus seostati toonast erakonna peasekretäri Oudekki Loonet - kontorisse siseneti Porrole väljastatud turvakoodiga. Porro väitis toona, et tema turvakoodi kasutasid paljud kontori töötajad.

Hiljuti oli Catalina Porro pildis sellega, et algatas petitsiooni, millega kutsus Eesti valitsust kehtestama koroonakriisi ajal pangalaenude tagasimaksetele moratooriumi. Tema algatusest ilmus suur lugu ajalehes Pealinn ja saates “Kuuuurija”.

Catalina Porro on legendaarse jäägripealiku Jaak Mosina tütar. Mõne aasta eest läks ta elama Hispaaniasse, kuid naasis mullu Eestisse.

Selles, et Porro teeneka keskerakondlasena aitab Helen Juhastel avaldust koostada ja sellele allkirju koguda, ei ole midagi üllatavat. Ehkki võiks küsida, miks ta ise Juhastet tundes oma toetusallkirja ei andnud.

Pööre siin loos tuleb aga sellest, et Porro tunneb lisaks Juhastele ka väga hästi Martin Künnapit. Seda kinnitavad mõlemad ka Ekspressile: nad kohtusid Hispaanias, neid seovad mitmed ühised ärilised tegevused.

Porro on Martin Künnapi heaks töötanud mitmes tema ettevõtmises, sealhulgas EAS-i miljonite toel rahastatud suurprojektis, mida Künnap arendab Varesesaar OÜ kaudu. Selle projekti eesmärgiks on luua Narva Kreenholmi puuvillaladudesse tekstiiliteemaline külastuskeskus.

Mitmed keskerakondlased meenutavad Ekspressile, et aasta alguses pärast Eestisse naasmist lubas Porro tuua erakonda raha ning samuti sedagi, et toob erakonda ühe rahvaliitlase. Keda ta silmas pidas, pole teada.

29. jaanuaril 2020 annetab Porro isiklikult Keskerakonnale 1500 eurot.

Prokuratuuril on aega 12. juunini, et langetada otsus, kas kogu saaga võetakse uurimisele või mitte.