221
Koroonaaegsed salapärased lisasurmad: miks suri 211 inimest?
71Ametlikult on Eestis Covid-19 haigusesse surnud 64 inimest. Kümne aasta statistikat läbi töötades avastas Ekspress, et tegelikult on Eestis tänavu surnud palju rohkem inimesi kui pikaajaline keskmine. Mis juhtus?
Kylli-Riin.Tigasson@ekspress.ee
Shutterstock
Eesti Ekspress töötas läbi viimase kümne aasta surmade statistika ja võrdles seda tänavuse suremusega.
Selgub, et tänavu, alates koroonakriisi algusest on Eestis suremus olnud palju suurem pikaajalisest keskmisest.
Aastatel 2010–2019 suri aasta 13. nädalast kuni 33. nädalani keskmiselt 5956 inimest. Tänavu suri samas ajavahemikus 6167 inimest ehk 211 inimest rohkem kui pikaajaline keskmine.
Tänavuse aasta 13. nädal algas 23. märtsil. Kaks päeva hiljem, 25. märtsil registreeriti Eestis esimene surm koroonaviirushaiguse Covid-19 tõttu. Ekspressi võrdlus lõpeb 33. nädalal ehk 16. augustil. Selleks ajaks oli Eestis surnud 63 koroonaviirushaigusega inimest (tänaseks on neid 64).
Kui 211 lisasurmast 63 saab seletada koroonaviirushaiguse põdemisega, siis millega seletada ülejäänud 148 lisasurmajuhtumit?
Ekspress küsib seda kõigepealt tegevarstilt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarstilt Indrek Orolt.
„Väga üllatavad andmed!“ hüüatab Oro. „Gripisurmasid on ju vähem olnud, infarkte on vähem olnud, sellest kõigest võiks oletada, et surmade arv võiks hoopis väheneda.“
Kas lisasurmad võivad olla tingitud sellest, et eriolukorra ajal lükati edasi patsientide plaanilist ravi?
Aastatel 2010–2019 suri aasta 13. nädalast kuni 33. nädalani keskmiselt 5956 inimest. Tänavu suri samas ajavahemikus 6167 inimest ehk 211 inimest rohkem.
Oro: „Plaanilise ravi edasilükkamise tõttu ei peaks keegi surema. Vähiravi toimus koroonaajal edasi, mina ise käisin iga päev tööl. Edasi lükati pigem liigeseproteeside ja songaoperatsioone, vähilõikused toimusid. Kiiritusravi puhul lükkasime edasi vaid nende eesnäärme- ja rinnavähipatsientide kiiritusravi, kelle haiguse progressioonirisk ei olnud suur.“
Palju rohkem tapmisi
Ekspress pöördus selgituse saamiseks ka politsei poole.
Selgub, et tänavu on oluliselt kasvanud rasketes isikuvastastes kuritegudes elu jätnute arv.
Tänavu esimese kaheksa kuuga on Eestis mõrvatud ja tapetud 24 inimest (mullu samal ajavahemikul 13, tunamullu 18). Kasvanud on ka inimeste arv, kelle elust lahkumise põhjuseks on märgitud „surma põhjustamine ettevaatamatusest“ – neid on tänavu 13 (mullu 5, tunamullu 8).
Liikluses hukkunute arv jäi aga tänavu möödunud aastaga võrreldes samale tasemele – tänavu on hukkunud kaheksa kuuga 40, mullu 41 inimest.
Politsei statistika seega meile huvipakkuvaid arve piisavalt selgitada ei suuda. Kasvanud tapmiste arvuga võib seletada ehk kümmekonda tänavust lisasurma. Mis on ülejäänud lisasurmade põhjus?
Julm aprill
„Aprill on kõige julmem kuu,“ algab T. S. Elioti luuletus „Jäätmemaa“.
Paljudes Euroopa maades oligi niinimetatud liigsurmade arv kõige suurem sel aastal aprillis.
Foto: Meriliis Metsamae/Õhtuleht
Eestis oli kõige suurem koroonaaegne suremus tänavu 17. nädalal (20.–26. aprill) – 13,4 protsendi võrra üle pikaajalise, kümne aasta keskmise. Viimase kümne aasta jooksul on selles ajavahemikus surnud keskmiselt 290 inimest, tänavu lahkus siitilmast 329 inimest.
Ametlikus statistikas kasutatakse selle fenomeni – koroonaaegsete liigsurmade kohta koguni eraldi sõna. Saksa keeles on see „Übersterblichkeit“, inglise keeles „excess deaths“, prantsuse keeles „surmortalité“. See termin tähendab surmajuhtumeid, mis ületavad tavatingimustele vastava, pikaajalise statistilise keskmise põhjal välja arvutatud surmajuhtumite arvu.
Saksamaal oli tänavu aprillis surmade tase üheksa protsenti üle pikaajalise keskmise. Eriti kõrge oli see 15. nädalal (6.–12. aprillini), kui surmade arv ületas tervelt 14 protsendi võrra sama ajaruumi pikaajalist keskmist. Maikuus langes surmade arv Saksamaal taas tavapärasele tasemele.
Foto: Tiit Blaat
Prantsusmaal kestis tugev liigsuremus märtsi algusest aprilli lõpuni: kõrgaeg oli 14. nädal (30. märtsist kuni 5. aprillini), kui suremus oli 160 protsenti pikaajalisest keskmisest.
Kogu Euroopas on selle aasta liigsuremus olnud 198 000 inimest tavapärasest tasemest rohkem.
Haiged ei julgenud arsti juurde tulla
Liigsuremusel on palju põhjuseid. Saab eristada koroonast otseselt ja kaudselt tingitud surmajuhtumeid.
Otseselt koroonast tingitud surmajuhtumid on need, kus inimese surma põhjuseks on koroonaviirushaigus Covid-19. Pole välistatud, et mõnel juhul, kui inimene Covid-19 tõttu sureb, jääb viirus tuvastamata ja seega juhtum Covid-19 surmade statistikas ei kajastu.
Kuid lisaks on ka hulk kaudselt koroonaviirushaigusega Covid-19 seotud surmajuhtumeid – näiteks kui inimene sureb põhjusel, et ta ei julgenud oma tervisemurega õigel ajal arstiabi otsida, sest kartis arsti ooteruumis nakatumist. Või surmajuhtumid, mis on tingitud arstiabisüsteemi ülekoormatusest epideemia ajal – inimene ei saa õigeaegset ravi.
Perearst Karmen Joller ütleb, et temagi puutus kokku patsientidega, kes kartsid viirusega nakatumist sedavõrd, et ei julgenud arsti juurde tulla. „Mõnda patsienti pidin veenma, et palun tulge kohale, tagame teie ohutuse. Mõned inimesed jälle arvasid, et arsti juurde ei tohiks üldse tulla. Infot oli väga palju, olukord oli kõigi jaoks uus ja see tekitas inimestes segadust. Eks inimeste tervist mõjutas ka üldine hirmu foon. Hirm on stress ja see soodustab igasuguste probleemide süvenemist.“
Saksa eksperdid on hoiatanud, et koroona võib kaasa tuua ka suurema suitsiidsuse – hirmu ja stressi foonil võivad peresuhted pingelisemaks muutuda, majanduslanguse tõttu tekib sissetulekust ilmajäämise oht, see kõik omakorda võib tekitada ränki vaimseid probleeme.
Väga leebe gripihooaeg
„Pole põhjust väita, et Eestis oleks suremus ületanud tavapärase määra. Vahed on niivõrd väikesed ja võib öelda, et erinevus ei ole statistiliselt oluline.“
Ekspress pöördus selgituse saamiseks ka Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi poole.
Denissov märkis, et „koroonaperioodi“ suremust ei saa pikaajalist statistikat arvesse võttes väga suureks pidada. „Kõige rohkem inimesi suri hoopis 2018. aasta kevadel. Siis levis suhteliselt kuri gripitüvi, mis aasta jooksul põhjustas 104 surma,“ teatas Denissov pressiesindaja vahendusel.
Möödunud talv kulges palju kergemalt – 2019/2020 gripihooajal suri sellesse haigusesse 12 inimest.
Foto: Argo Ingver
Kui aga vaadata Eesti tänavusi „lisasurmasid“ rahvusvahelises võrdluses, pääsesime väga kergelt. Suurbritannias kasvas suremus lühiajaliselt 45 protsendi võrra suuremaks ajaloolisest keskmisest, Rootsis 24%, Hispaanias koguni 56%.
Eestis on suremus olnud koroonaperioodi algusest peale 3,55 protsenti tavapärasest suurem.
Kui Ekspress näitab oma arvutusi Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professorile Krista Fischerile, uurib ta neid arve ligi tunni ja teatab: „Ei ole sugugi põhjust väita, et Eestis oleks suremus ületanud tavapärase määra. Need vahed on niivõrd väikesed ja võib öelda, et erinevus ei ole statistiliselt oluline. Kui Eestis sureb nädalas keskmiselt 300 inimest, siis erinevus sellest kuni 35 võrra (ruutjuur 300st korrutada kahega) on tavapärase varieeruvuse piires.“
Statistika kohaselt on iganädalane suremus alates koroonaaja algusest olnud keskeltläbi 10 inimest tavapärasest rohkem.
Nii et lõppkokkuvõttes me lisasurmade tagamaad selgeks ei saanudki. Ühte ja ainsat selget põhjust ei paista, võimalike tegurite väljaselgitamine nõuab nähtavasti pikemat analüüsi.