22

Suvepealinlasi painavatele müraprobleemidele lahendust ei paista

Sirle Matt, reporter

13. mai 2022, 23:59

Kuula

-11:28

Suvepealinlasi painavatele müraprobleemidele lahendust ei paista

3

Ringrajast 1,6 kilomeetri kaugusel Papsaare külas elava ­Arni Roosmaa sõnutsi oli mõni aasta tagasi tema koduni kostev kihutavate masinate müra nii vali, et õues telefoniga rääkida ei saanud. Praeguseks on olukord mõnevõrra paranenud, sest müratõket täiendati. Kui aga tuul puhub autoringi poolt, ei kuule väljas helistades vestluspartnerit nüüdki.

“Ikka kostab korralikult,” kostab Roosmaa praeguse olukorra kohta. Taatlemata seadmega on ta aeg-ajalt müra tasemeks välja mõõtnud üle 60 detsibelli.

Suviti kostab nendel tundidel, kui ringrada on avatud, müra ­kogu aeg. Oma aiaski on Roosmaa kinnitusel halb olla, kui mooto­rite röökimine pidevalt kõrvu kostab. Roosmaa ei kujuta ette, kuidas need, kelle kodud asuvad ringraja külje all, seal üldse elada suudavad.

Rääma elanik, kelle kodu jääb Pärnu jõest paarisaja meetri kaugusele, oli mullu suvel tõsiselt häiritud, kui iga lühikese aja järel lendas Pärnu kohal lõbusõidureise tegev helikopter otse üle tema koduaia või lähedalt mööda. “See on nii nüristav ja väsitav, meeletult häiriv,” kirjeldab ta. “See ei lase puhata ega nautida koduõue. See oleks nagu mingi piinameetod, täiesti ruineeriv.”

Raeküla Merimetsa tänava elaniku sõnutsi on tipptunnil sealne liiklusmüra väga ebameeldiv. Eriti ühissõidukite tekitatav müra. Tal on kahju inimestest, kes elavad tänavale veel lähemal ja vanemates majades, kuhu ­müra hõlpsamini sisse tungib.

Katse

Pärnu Postimees tegi müra mõõtmise katse, mida igaüks saab ise järele teha.

Raekülas Merimetsa tänaval, kui parasjagu möödus linnabuss, ulatus heli valjus 76,6 detsibellini. Mõnikümmend meetrit eemal Saare tänavas aga näitas mobiilirakendus müratasemeks vaid 27,3. See viimane näit oli üllatus, kuna ühes hoovis parasjagu saeti ja sae undav heli oli ­üsna ärritav.

Aga nagu tõdes Tartu ülikooli kesk­konnatervishoiu dotsent Hans Orru, võib ka väiksem müra mõnele inimesele häriv olla. (Grete-Liisa Sihver)

Põhiprobleem on tema meelest see, et ületatakse kiirust. ­Tema arvates võiks elurajoonides kulgevatel tänavatel kehtida liikluspiirang 40 kilomeetrit tunnis. Säärane praktika pole tema väitel midagi uut, vaid kasutusel näiteks Tallinnas Nõmmel.

Pealegi ei puuduta probleem üksnes Merimetsa tänavat, suvepealinnas on palju uulitsaid, kus elumajad paiknevad kohe sõidutee servas.

Müra võib viia krooniliste ­haigusteni

Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnade järgi on müra mõju inimeste tervisele kinnitust leidnud. Mõjude tekkimiseks ei ole tema väitel üldse vaja üüratult kõrget mürataset. Piisab natuke üle 50 detsibellist, mis tekitab osal inimestest juba häiritust ja unehäireid. “Keskmise liiklusega tänava ääres elamine juba tekitab mõjusid,” nendib teadlane.

2020. aastal valminud ­uuring, mida vedas eest Orru, hindas ­auto-, raudtee- ja lennuliikluse müra tervisemõjusid Tallinna ja Tartu linnas ning põhimaanteede ääres. Orru selgitusel tekitab ­müra esimesena häiritust. “Kui pidevalt sõidavad mööda autod või on kodu lähedal ringrada või tööstusmüra, helikopter lendab üle maja, siis sa oled sellest häiritud,” kirjeldab ta.

Mida rohkem inimene häiriva müra peale mõtleb, seda rohkem on ta häiritud.

Keskmise liiklusega tänava ääres elamine juba tekitab mõjusid.

Hans Orru.

Orru möönab, et valjud helid ei mõjuta kõiki inimesi ühtemoodi. Leidub neid, kelle meelerahu müra ei riku. Aga leidub ka inimesi, keda müra häirib väga, ja nemad ei tunne end hästi juba siis, kui heli tase jääb mõõtmisel normi piiresse.

Kui müra kostab öösitigi, võib see tekitada unehäireid. Teinekord piisab paarist autost või ühest möödasõitvast mootorrattast, mis inimese äratab. Pidevast magamatusest omakorda are­nevad välja näiteks südame- ja veresoonkonna haigused. “Häirituse tagajärjel meie stressihormoonid lähevad kõrgemaks ja organismis toimub füsioloogiline muutus,” seletab Orru.

Inimest, kes ei maga, tõmbab tihtilugu öösel külmkapi juurde, et natuke näksida. “Uuringutes on näidatud, et nende inimeste kehakaal tõuseb, kelle maja lähedal on rohkem müra. Eeskätt suureneb vöö ümbermööt. Diabee­tigi on seostatud suuremate müra­tasemetega,” toob Orru välja seosed.

Liigne müra võib viia krooniliste haigusteni ja inimesed võivad mõnevõrra varem surra. “Kui sul on krooniline haigus, on sinu eluigagi mõnikord lühem,” nendib uuringu eestvedaja.

Liiklusmüra häirib paljusid

Mainitud 2020. aastal valminud müra tervisemõju uuring näitas, et liiklusmürast on häiritud umbes iga kümnes inimene. Iga 40. ei saa magada, kusjuures tegu on raskete unehäiretega. Väiksemal osal tekivad kroonilised haigused. “Suurusjärk natuke üle 100 juhu Eesti peale kokku,” täpsustab uuringu eestvedaja. Viimati nimetatuist mõni üksik sureb enneaegu.

Tehtud katsed näitavad Orru sõnutsi, et sõidukiiruse piiramine annab efekti. Kui piirkiirust vähendada 50 kilomeetrilt tunnis 30-le, väheneb tervisemõju inimesele 20 protsenti. “Kui liiklust on poole vähem, väheneb müratase kaks korda, aga tervise­mõjud ei vähene kaks korda,” selgitab ta.

Mürataset saavad mõjutada ka inimesed ise autorehvide valikuga. Sõiduauto rehvidel on ­tähis, mitu detsibelli müra need tekitavad. Suverehvidest näiteks mõni põhjustab heli tugevusega 73 ja mõni 69 detsibelli, mis tegelikult tähendab Orru jutu järgi kolmekordset müra vahet, kuigi helitugevuse ühikute erinevus on väike.

Naastrehvidel müra märgistus puudub, aga need on väga palju mürarikkamad kui lamell­rehvid. Pealegi tuleb naastrehvidest enam õhusaastet ja need lõhu­vad rohkem teid ega ole seetõttu Orru meelest linnakesk­konnas õigustatud.

Iseennast saab müra vastu kaitsta, kui paigaldada mürakindla klaasiga aknad. Maja renoveermisel on oluline läbi mõelda, ­kuhu paigutada ventilatsiooni õhusissevõtu avad. Need ei tohiks jääda tänava poole. “Ventilatsiooni kaudu hakkab veel rohkem liiklusmüra sisse tulema kui enne renoveerimist,” märgib Orru. Sellegi peale tuleb niisiis mõelda.

Linnavõimu käed on seotud

Mis aga puudutab pärnakaid häirivaid müra tekitajaid, siis näiteks kopterimüra puhul linnavõimu esindaja väitel nemad alati sekkuda ei saagi. Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar seletab, et kopterite kommertslendudeks väljastab sertifikaate transpordiamet. Lendajal peab maandumiseks ja õhkutõusmiseks olema maavaldaja kirjalik nõusolek. Kui Pärnu linn ei ole maavaldaja, siis linnavalitsuselt nõusolekut ei küsita.

Roosaar lisab, et avalike ürituste lubade komisjonilt on küsitud nõusolekut näiteks kopterite maandumiseks ja õhkutõusmiseks Pärnu rannast. Komisjon on keeldunud nõusoleku andmisest.

Elamurajoone läbivatel tänavatel, nagu näiteks Mai, Karja ja paljud teised, ei ole Roosaare sõnutsi kavas piirkiirust vähendada.

Kuid seoses Via Baltica laiendamisega on kavas muuta Raeküla liikluskorraldust. Üks võimalusi on Roosaare teatel, et Merimetsa tänaval ja Kalevi puiesteel jääb lubatud kiiruseks 50 kilomeetrit tunnis, aga elurajoonisisestel tänavatel alandatakse piirkiirust ja hakkab kehtima parema käe reegel. Teine võimalus on, et piirkiirust alandatakse ka Merimetsa tänava valitud lõigul, et laste kooliteed ohutumaks muuta. Konkreetset otsust, milliseid liikluskorralduse muudatusi Raekülas tehakse, veel pole.

Roosaar märgib, et liiklus­müra suurendab kõige rohkem valgusfoori alt kiirendamine, ­mitte ühtlane sõit.

Ringraja läheduses elavate inimeste jaoks muutis elukeskkonna mürarikkamaks Audru vallavolikogu 2009. aasta otsus ring­rada välja ehitada.

Pärast omavalitsuste ühinemist on Pärnu linnavalitsus Roosaare väitel püüdnud problee­mile pidevalt lahendust leida.

Roosaar selgitab, et Audru ringraja kinnistul on lubatud müratasemeks määratud 55 detsibelli ja avaliku ürituse loa alusel 65 detsibelli. Neid kõrgema müratasemega lube on linnavalitsus andnud vaid aastas paaril korral suuremate rahvusvaheliste võistluste puhul. Ringraja omanikki on müratõkked planeeringu ­kohaselt välja ehitanud ja tal on kavas müratõkked mõnes kohas veel kõrgemaks ehitada.

Ent ringraja läheduses elava Roosmaa meelest praegune müra tõkestamise lahendus ei summuta piisavalt.

Majade siledad fassaadid võimendavad linnas müra

Muusik ja kunstnik Taavi Tulev on müra põhjalikult uurinud. Arhitektuuri­muuseumis oli tänavu jaanuarist aprillini väljas tema ja Ekke Västriku autorinäitus “Heli. Müra. Ruum”. Seal sai oma kõrvaga kogeda, et kui vihma sajab, on liiklusmüra hoopis tugevam. Tulev põhjendab, et vihmaga on heli tekitajat rohkem, sest heli peegeldab rohkemate pindade pealt.

Müra olemasolu on tema meelest oluline teadvustada kas või selle pärast, et meie aju tegeleb pidevalt ebavajalike helide mahaarvamisega. Näiteks kui kõnelda teise inimesega mõnes saalis, on seal veel muud kilinat-kolinat ja ­kaja. Linnaruumis aga akustiline müra võimendub, kuna hoonete siledad fassaa­did peegeldavad heli. Tulev seletas, et heli liigub nii, et peegeldab ühelt pinnalt teisele ehk liigub nagu piljardikuul.

Miks aga on mõni heli meeldiv ja mõni väljakannatamatu? Häält teeb ahjus praksuv tuligi, aga see heli on Tulevi sõnutsi selline, millega oleme harjunud ja mille kõla meile meeldib. Tulev arutles, et igasugused loodushelid nagu merelainetus ja tuulekohin on meisse justkui sisse kodeeritud ja sel põhjusel mõjuvad rahustavalt.

Meeldvust saab seletada ka heli ulatusega. Tulev juhtis tähelepanu, et heli­spekter on lai. Kui spekter on üleni kaetud, nimetatakse seda valgeks müraks. Eri loodushelid sisaldavad samuti valget müra. Selline olukord on inimesele vastu­võetav. Kui aga mingi üks konkreetne toon on esil võrreldes muude helidega, on see ebameeldivam müra.

Aina kerkiva mürataseme taga on Tulevi meelest autostumine. Sellega ­aitaks võidelda see, kui inimesed enam jalgrattaga sõidaksid.

Tulev juhtis tähelepanu, et meie oleme mürast stressis, aga ilmselt puudutab see metsloomigi, sest inimtekkelised hääled kostava sinnagi ära. (PP)