111

Väidetavalt kümne minutiga sündinud otsus sokutada kiirtestide koolidesse tarnimise tehing Selfdiagnosticsile ähvardab haridus- ja teadusministeeriumile koormana kaelas olla veel nädalaid.

KUULA ARTIKLIT

Kui esimesed testid koolivaheajalt naasnud koolidesse jõudsid, tõstsid pea mitmed pahased Eesti ettevõtted. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on raiunud, et nende teada oli kevadiste katseprojektide tõttu Eestis koolides kiirtestimise kogemus vaid kahel ettevõttel: Selfdiagnosticsil ja Synlabil. Varasemat praktikat koolides kasutamises pidas HTM oluliseks. HTM on ka väitnud, et nende teada puudus teistel ettevõtetel suutlikkus kohe vajalik kogus teste tarnida.

Mõlemad väited on tagantjärele õõnsaks osutunud.

Tarmo Kriis Medteenus OÜst ütleb, et tema ettevõte on testinud Rocca Al Mare koolis, seega ei ole võimalik, et ainult kahe ettevõtte testid on koolis kasutusel olnud. Ja tegelikult ei olegi Kriisi sõnul eelnev kogemus tähtis, sest kokkuvõttes töötavad enamik kiirteste kõik samal põhimõttel. Hetkelgi piirdub ülesanne eelkõige testikastide kohale viimisega.

Kriisi sõnul ületab toimunu igasugused mõistuse piirid. Ta rõõmustab, et vähemalt osteti korralikud testid, «mitte mingi Albaaniast kotiga sisse toodud rämps, mida liigub turul hästi palju».

Äripäevale on Selfdiagnosticsi juht Marko Lehes öelnud, et nad tarnivad koolidele Selfdiagnostics SARS-Cov-2 antigeeni kiirtestid, mis on mõeldud professionaalseks kasutamiseks, ja Acon FlowFlex SARS-Cov-2 antigeeni kiirteste nii tavakasutajale kui ka professionaalseks kasutamiseks.

Kriis nimetab täislolluseks asjaolu, et ei teatud, et turul on rohkem pakkujaid. «Minu meelest on umbes 12 tükki siin Eestis selliseid, mis on sobivad kriteeriumitele. Ma arvan, et vähemalt pooled neist pakkujatest suudaks pakkuda ka selliseid hulki.»

Otsus kümne minutiga

«Järgmisse raundi võtame nad sisse,» rõhutas haridus- ja teadusministri Liina Kersna teadusnõunik Mario Kadastik ja lisas, et järgmiste kiirtestihangete kuulutus «läks kas välja või läheb lähiajal välja».

Aga miks ikkagi polnud võimalik praegu neid kaasata? Kadastiku sõnul oli neil reaalselt aega otsustamiseks kümme minutit ning seetõttu ei olnudki aega uurida, kas lisaks Selfdiagnosticsile ja Synlabile on veel pädevaid ettevõtteid, kellelt pakkumist küsida.

HTM väitis Postimehele, et juba 14. oktoobril alustati kõiki koole hõlmava taustauuringu ettevalmistamisega, kuid 25. oktoobri õhtul saadi aru, et kavandatud kujul see ei õnnestu. Asuti otsima partnereid kiirtestide tarneks.

Miks koolide testihange läks ühel hetkel sotsiaalministeeriumilt haridus- ja teadusministeeriumile?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) selgitas et tegelikult on kogu protsess algusest peale toimunud koostöös.

«Ehk sotsiaalministeerium, HTM ja terviseamet on neid plaane pidanud, kuidas koolides võimalikult nakkusohutut õpet pakkuda - on ta laiemalt eneseisolatsiooniküsimused või ka see uus kord, mis 1. novembrist jõustus lähikontaktsete määratlemisel eneseisolatsiooni suunamisel. Ettepanek teha laialdane mitu korda nädalas kiirtestimine on siiski uus. Varasemalt oli tõesti juttu teattud teiste metoodikaga skriinimisest ja muudest alternatiividest, aga kuna HTMi selge eesmärk oli need koolid maksimaalsel määral avatuna hoida, siis nad võtsid tõesti selle projekti kiirtestide hankeks, soetamiseks ja koolidele toimetamiseks enda vedada,» lausus Kiik.

Teadmine, et koolivaheaja lõpuks tuleb kõikidesse koolidesse testid muretseda, jõudis HTMini seega esmaspäeva õhtul. «Me saime teisipäeva hommikul Synlabilt teate, et nad siiski ei saa seda tarnet teha ja kümme minutit oli aega otsustada valitsuse istungi tõttu,» selgitas Kadastik ning rõhutas taas üle, et teiste ettevõtete olemasolust neil aimu ei olnud. «Me ei tegele tervisetestimisega. Me ei ole terviseasutus. Selleks on terviseamet ja sotsiaalministeerium. Meil ei ole sellist üldist seireinformatsiooni, kes mida turul pakub. Ainuke, mis me teadsime, on, et kes koolides on testimist korraldanud pilootprojekti raames – need on Synlab ja Selfdiagnostics.» 

«Vähemalt pole mingi Albaaniast kotiga sisse toodud rämps, mida liigub turul hästi palju.»

Päev hiljem, kolmapäeval, helistas Kadastikule Medivar OÜ müügidirektor Kalev Rabi. Küsimus oli lihtne: mida HTM teeb?

Rabi meenutas: «Kadastik ütles, et neil on kiire ja küsis, kas me suudaks ka esmaspäevaks testid tuua, ütlesin, et jah. 300 000 testi nädalaks. Siis ta ei osanud kohe midagi vastatagi. Mis hetkel nad protsessi algatasid, keegi ei ütle.»

Ka Synlabi tegevjuht Rainar Aamisepp tõdes, et Eestis on võimekaid ettevõtteid küllaga, vähemalt kümme. HTM tegi ettepaneku neile teha üle-eestiline skriining, aga seda pole võimalik teha kahe-kolme päevaga. «Kindlasti me ei saa nii suurt ja mahukat projekti ette võtta olukorras, kus haigestumusnäitajad on nii kõrged. See tähendaks tohutul hulgal tööd,» nentis Aamisepp.

Konkurendid on haistnud tehingus onupojapoliitikat. HTMist rõhutatakse, et ministril ja teadusnõunikul ei ole Selfdiagnosticsi esindajatega isiklikke suhteid.

«Ajakirjandus on meenutanud, et seitse aastat tagasi kui minister Kersna töötas Riigikantseleis peaministri büroo juhina, kuulus Marko Lehes peaministri USA visiidi äridelegatsiooni, mille moodustas EAS ja kuhu kuulus kokku 44 inimest. Peaministri büroojuhina kuulus Kersna peaministri delegatsiooni, kus oli kokku 13 inimest. Delegatsioonid külastasid mõnd ettevõtet koos, aga ei visiidi ajal ega pärast visiiti ei ole ministril Marko Lehesega olnud ühtegi isiklikku kontakti,» lausus õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom.

Küsitav hind

Kuna Synlab loobus, jäi sõelale Selfdiagnostics: Krediidiinfo andmetel kahe töötaja (Marko Lehese sõnul on ettevõttes kokku 18 inimest, kellest 14 töötab Eestis, ülejäänud Saksamaal) ja 17 000 euro suuruse ajatatud maksuvõlaga ettevõte. Selfdiagnosticsi-lembeline oli riik juba ka kevadel, kui olid käsil katseprojektid, millest HTM nüüd oma ettekäändes kinni hakkab. «Kui kevadel tehti pilooti, siis me võtsime ühendust ja pakkusime meie teste välja,» lausus Rabi. «Mitte kuhugi me sellega ei jõudnud. Huvi polnud, nad ütlesid, et Selfdiagnosticsiga nad juba proovisid.»

Paksu verd tekitas ka viie miljoni euro suurune hind, mis teeb ühe testi hinnaks 2,57 eurot, mis on ligikaudu kaks korda kallim kui siis, mil ettevõte müüs tunduvalt väiksema koguse teste Tartu linnale. «Kindel on see, et selle tehinguga sai keegi väga rikkaks,» lausus Kriis.

Kas HTM proovis hinnas läbi rääkida? Õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom vastas: «Esimesel kohtumisel võrreldi ka varasema pakkumisega seotud hinda ja arutati, mis konkreetselt hinna kujunemisel rolli mängib ja kuidas see kokkuleppe korral antud ajaraamis ja mahus kujuneb.»

Postimees palus HTMilt näha ka Selfdiagnosticsiga sõlmitud lepingut, kuid ministeerium kattis rahasummad kinni. Juristide hinnangul on see mõistmatu, kuivõrd riigihangete seaduse järgi pakkumuse maksumust ega osamaksumust ärisaladuseks märkida ei tohiks.

Selfdiagnosticsi juht Marko Lehes juhtis tähelepanu, et tegemist oli viimase aja ühe suurima logistikaprojektiga. «Toimetasime möödunud nädalavahetusel koos logistikapartner Omnivaga koolidesse testid ning tegime õpetajatele koolituse ja teavituse. Eestis kiirtestis end 100 000 inimest, kõik möödus turvaliselt, meieni pole siiani ühtegi teadet mitte ühestki intsidendist jõudnud. Vastukaja koolidelt on olnud pigem positiivne, sarnast meedet on oodatud, oma hoiakut on muutnud ka need, kes varem suhtusid projekti skeptiliselt.»

Ta lisas, et ei tea, mis oli konkreetses pakkumises konkureeriva pakkuja hind ja tingimused. «Kuid saame kinnitada, et koolidesse tarnitud kiirtestid olid keskmisest müügihinnast madalamal tasemel. Lisaks tuleb arvestada, et antud hanke raames ei ostetud ainult kiirtesti, vaid terviklahendust, see on koolitust, logistikat ja nõustamist. Tarne kiirusest rääkimata.»

Paindlikumad hanked

Rahandusministeeriumi hankeosakonna juhataja Kristel Mesilane tõdes, et HTMi poolt kasutatud menetlusliigi, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul on kord suuresti hankija kujundada. «Seadusest tulenevalt teeb hankija ühele või mitmele ettevõtjale, kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on lepingu nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi hankelepingu sõlmimiseks,» lausus ta.

Tänases koroonaolukorras on riigihanked ELi suuniste järgi tõesti paindlikumad: kriisiga seotud vajalike teenuste ja toodete kiirkorras ostmisel võinukski riik tegutseda nüüd ja kohe. Partneriga võib viimasel hetkel sõlmida kasvõi otselepingu, kuid seda vaid siis, kui teadaolevalt suudab soovitut pakkuda vaid üks ettevõte.

Kuid mida tähendab «teadaolevalt» ja millal on «viimane hetk»? See tekitab vastakaid arvamusi ka juristide seas.

Staažikas vandeadvokaat Leon Glikman leiab, et koroonakriis tingis kahtlemata kiire tegutsemise, kuid ei mõista, kuidas saab ministeerium väita, justkui teistest pakkujatest olnuks vähe kuulda. «Väide, et väljavalitud ettevõtja on varem teinud koolis pilootprojekti, mistõttu tuli just teda eelistada, pole veenev,» sõnas ta, lisades, et kiirtestidest on avalikkuses juttu olnud küllaga ja märksa odavamaid hankeid teiste pakkujatega on teinud ka haiglad. «Seega, riiki esindavale ministeeriumile ei saanud need asjaolud olla teadmata,» rääkis Glikman.

Advokaadi sõnul oleks teretulnud, kui riigikontrolör vaeks päevakohast küsimust: kas ministeerium on oma ülesannetega korrektselt hakkama saanud?

PwC Legal õigusbüroo vandeadvokaat Erki Fels, kes on avalikku sektorit kõnealusel teemal ka koolitanud, tõdes, et olenemata leebematest hankenõuetest ei saa valik siiski meelevaldne olla: võrdne kohtlemine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja riigi rahaga säästlik ümberkäimine on siingi põhimõteteks.

Kuid ka Fels andis mõista, et palju sõltub teadmisest, eriti juhul, kui otsus tuleb teha üleöö: «Sellisel juhul ei saa hankijale ette heita, kui kiireloomulise vajaduse tekkimisel on pakkujate valim väiksem. Samas saab tegemist olla ikkagi vaid n-ö lünga täitmisega, kuni hankija leiab püsivama lahenduse tavapäraste menetluste teel,» selgitas vandeadvokaat.

Vandeadvokaadid selget signaali ei anna, kuid rõhutavad, et konkurentsi tagamine on igatahes tähtis.

Riigikogu erikomisjonid hakkavad tööle

Kogu jant kiirtehingu ümber tekitas üksjagu küsimusi riigikogu erikomisjonides. Korruptsioonivastane erikomisjon eesotsas Eduard Odinetsiga (SDE) ja riigieelarve kontrolli erikomisjon Urmas Reinsalu (Isamaa) eestvedamisel edastasid ministeeriumile rodu küsimusi ja päringuid.

«Siin on rida väga tõsiseid küsimusi üleval,» sõnas Reinsalu, kelle hinnangul tekitab küsimusi nii testide olemus, hind, viimase hetke sehkendamine kui ka menetlus ise. «Komisjon seda küsimust minu hinnangul kindlasti käsitleb.

Kas teema võetakse arutlusse ka korruptsioonivastases komisjonis, sõltub Odinetsi sõnul ministeeriumi vastustest. Ministrile andis ta vastamiseks aega kolmapäevani.

Riigikontroll tunnistas, et kogu infopaketti neil pole ja hetkel kogutakse hanke kohta rohkem infot, selgitas kommunikatsioonijuht Priit Simson. Küll aga on tema sõnul ettevõtjate tõstatatud küsimused kahtlemata olulised. «Loomulikult on oluline hankeid läbi viia läbipaistvalt ja olemasolevat konkurentsi ära kasutades.»

Kuigi ettevõtjad ja juristid näevad tehingus varjukülgi, ei näe enamik riigi järelevalveasutustest – rahandusministeerium, kaitsepolitsei ja prokuratuur – praegu põhjust menetluseks.

Põgusa kommentaari andis Postimehele ka peaminister Kaja Kallas (RE), kes tehingu detailide kohta midagi ei oskanud öelda.

Kas tehingu tagamaade uurimisele tuleks olulisemat rõhku panna? «Sellega me praegu küll ei tegele. See, et saame testida koolis õpilasi selleks, et nokkida välja positiivsed, saame hoida koole lahti ning lõigata nakatumisahelad lahti, on praegu väga oluline,» vastas Kallas.

Terviseamet alustas menetlust

Terviseamet alustas Selfdiagnosticsi suhtes järelevalvemenetlust. Miks? Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepa sõnul puudutavad põhjendused nii eestikeelse kasutusjuhendi puudumist, nende enda koostatud kasutusjuhendit kui ka väidet, et kooli tarnitud testid on sisult identsed. «Meil ei ole testimise vastu midagi, aga meie ülesanne on tagada, et Eestis levitatakse ja kasutatakse nõuetekohaseid kiirteste. Koolidesse hangitud testid peavad täitma samu nõudeid, mis muudes kohtades kasutatavad testid,» lausus ta.

«Levitajate kohustus on anda testide kohta tõest informatsiooni, et mitte eksitada ostjat või kasutajat testimisest saadava kasu ja sellega kaasnevate ohtude osas. Me ei ole keelanud ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud testide müümist, kui ostja saab selgelt aru, mida ta ostab. Samuti peab levitaja või müüja olema veendunud, et potentsiaalne kasutaja on võimeline vastavalt kasutusjuhendile seadet sihtotstarbeliselt ja ohutult kasutama.»

«Levitajate kohustus on anda testide kohta tõest informatsiooni, et mitte eksitada ostjat või kasutajat testimisest saadava kasu ja sellega kaasnevate ohtude osas. Me ei ole keelanud ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud testide müümist, kui ostja saab selgelt aru, mida ta ostab. Samuti peab levitaja või müüja olema veendunud, et potentsiaalne kasutaja on võimeline vastavalt kasutusjuhendile seadet sihtotstarbeliselt ja ohutult kasutama.»

​Rahandusministeerium teeb otsuse lähiajal

Kristel Mesilane, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja:

Rahandusministeeriumil on ülesanne ja õigus teha juhtumipõhist või valimipõhist riigihangete järelevalvet. Juhtumipõhine järelevalve võimaldab sekkuda hanke tegemisse ja kontrollida selle õiguspärasust kuni hankelepingu sõlmimiseni. Kuna HTM ja Selfdiagnosticu vahel on hankeleping sõlmitud ja hankemenetlus sellega lõppenud, siis ministeerium enam selle kohta juhtumipõhist järelevalvet teha ei saa.

Nüüd saame vajadusel alustada valimipõhist järelevalvet, et anda hinnang HTMi kui hankija hanketegevuse õiguspärasusele. Sellise järelevalve raames saame anda tagantjärele hinnangu, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimine oli konkreetsel juhul õiguspärane ning saame anda hankijale soovitused, kuidas edaspidi peaks sarnases olukorras käituma.

Seda, kas on põhjust alustada HTMi poolt läbiviidud kiirtestide hanke üle valimipõhist järelevalvet, ei ole ministeerium veel otsustanud. Teeme selle otsuse lähiajal.