10k
05.09.2018, 21:00
Inimesed usuvad kõhutundest tekkinud 10 000 sammu müüti
David Cox
The Guardian
Jaapanlaste turundustrikk toimib siiani, kuid teaduslikku põhja pole sel kunagi olnud.
Viimastel aastatel on „10 000 sammu päevas” nõue juurdunud sügavale popkultuuri. Sellest annab aimu kasvõi aktiivsusmonitore kandvate inimeste hulk – vaevalt saad kodustki välja astuda, kui juba märkad seda vidinat kellegi randmel. Uuringufirma Gartner andmeil on aastaks 2020 üle maailma kasutusel juba 500 miljonit sammulugejat.
Kust on aga üldse tulnud arvamus, et just 10 000 sammu on hea tervise hoidmiseks vajalik? Üllataval kombel on tegemist Jaapani firma Yamasa turundustrikiga 1964. aastast, mil vahetult pärast Tokyo olümpiamänge toodi turule maailma esimene sammulugeja manpo-kei, tõlkes „10 000 sammu lugeja”.
Tennessee ülikooli kinesioloogia- ja spordiõpingute õppetooli juhataja professor David Bassetti sõnul ei tehtud tol ajal ühtki uuringut, et selgitada, kui palju inimene päevas kõndima peaks. „Yamasa inimesed võtsid selle arvu lihtsalt kõhutundest,” sõnas ta.
”
Sammude hulk võib tunduda hirmutav ja seetõttu on suur tõenäosus, et inimene jätab need üldse tegemata.
Jaapani Kyushu ülikoolis on päevast kõndimisnormi nüüdseks uuritud. Teadlased leidsid, et keskmine jaapanlane kõnnib päevas 3500–5000 sammu ja kui nad suurendaksid selle arvu 10 000-ni, siis väheneks neil südame ja veresoonkonna haiguste risk.
Kuigi ka WHO ja teised tervishoiuorganisatsioonid soovitavad päevas vähemalt 10 000 sammu teha, on viimasel ajal selle arvu tõepärasuse kohta palju küsimusi tekkinud.
Ilus ümmargune arv
Massachusettsi Amhersti ülikooli tervisekeskuse professori Catrine Tudor-Locke’i sõnul on arv selline uurimistööde ülesehituse tõttu – võrreldakse 10 000 sammu teinud inimesi nendega, kes kõndisid 3000–5000 sammu, ning pannakse kõrvuti põletatud kalorite arv, vererõhk ja veresuhkru tase. „Ja siis soovitatakse 10 000 sammu, kuigi see võib olla vaid sellepärast, et uuriti ainult kahte erinevat arvu, näiteks 3000 ja 10 000,” rääkis Tudor-Locke. „Aga samal ajal ei pandud sinna kõrvale 8000 või 12 000 sammu kõndinud inimesi.”
Nüüd on teadlastel tekkinud ka mure, et krooniliselt haigele või väga vanale ja istuva eluviisiga inimesele 10 000 sammu soovitamine ei pruugi tuua sugugi soovitud tulemusi, vaid mõjuda hoopis vastupidi. Sammude hulk võib tunduda hirmutav ja seetõttu on suur tõenäosus, et inimene jätab need üldse tegemata.
”
Lihtsalt kõndimisest on olulisem see, et inimesel tõuseks seda tehes pulss ja hingamissagedus.
Tudor-Locke’i väitel on istuv eluviis loomulikult halb ja kui inimene kõnnib päevas vähem kui 5000 sammu, siis ootab teda kaalutõus, lihaste atroofia, suhkruhaigus ja hulk muid terviseprobleeme. „Aga samal ajal on inimestel tekkimas kinnisidee, et 10 000 või mitte midagi,” ütles ta. „Me peaksime mõtlema hoopis sellele, kuidas inimesed diivanilt püsti saada, ja endilt küsima: mitu sammu on liiga vähe?”
Enamik uuringuid soovitab päevas kõndida 6000–8000 sammu. See vähendab südamehaigustesse ja vähki haigestumise riski, eriti kõrge riskifaktoriga inimestel.
Kas ülemine piir ka on?
Täpse arvu välja selgitamine alles käib. Veel pole näiteks teada, kas sammudel on ka ülemine limiit ehk kas päevas saab kõndida liiga palju. Amišeid (kes ei kasuta motoriseeritud transporti) uurinud Kanada teadlased leidsid, et nad on märksa tervemad kui istuva eluviisiga inimesed, sest kõnnivad keskmiselt 18 000 sammu päevas.
Samal ajal on 10 000 sammu „nõudel” üks suur probleem – see ei võta arvesse, millise intensiivsusega kõnnitakse. Viimased uuringud näitavad, et lihtsalt kõndimisest on olulisem see, et inimesel tõuseks seda tehes pulss ja hingamissagedus. Teadlased uurivad ka seda, kas on vahet, kas 10 000 sammu tehakse intensiivselt sportides või lihtsalt jalutades.
Tudor-Locke selgitas, et intensiivsus on oluline, sest siis toimuvad kehas kõik protsessid kiiremini ja veri käib kehast kiiremini läbi. Kui kiirelt siis kõndima peaks? Juunis ilmus sellel teemal Tudor-Locke’i uurimistöö, kust selgus, et 100 sammu minutis on kiirus, mis tõstab inimese pulssi piisavalt, et sellest ka kasu oleks.
TAI soovitab päevas kõndida pool tundi
Tervise arengu instituudi teaduri Leila Oja sõnul ei paku kaasajal elu nii palju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest. „Seetõttu tuleb ise teadlikult otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik,” ütles Oja. Konkreetset soovitust, mitu sammu peaks päevas kõndima, TAI ei paku.
Peale igapäevase liikumise tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud kahe-kolme korra peale nädalas. Selleks sobivad näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Peale selle tuleks kaks-kolm korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi.
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://kasulik.delfi.ee/archive/article.php?id=83559831